Vaba teema

Ma olen ikka lohakas blogikirjutaja küll. Aga vahet pole, teil pole õigust vinguda, ma ei kannata asjata virisemist, te teate seda.
Vaatan välja, õues on kevad ja päike, aken on lahti, tuba on mul segamini, ärkasin veidi aega tagasi, nüüd peaks endale tassi teed tegema, natuke koristama ja süüa hankima, siiis tuleb hoolega mõelda mida ette võtta. Ma arvan, et mul on kohus veidi vene keelt õppida ja nuh, siis kaon vist siit korterist juba nelja tuule poole.
Homme on Kirvel sünnipäev ja õhtul on Tõnis Mägi kontsert, sinna tahan ma kindlasti minna.
Vaheaeg oli ka ju, alguses olin Kadrinas, seegi kord oli haruldane ja eriline, mitte just päikeseliselt rõõmus, aga vajalik, me tegime ära mingi katse, ja me saime läbi.
Nädala alguses olin Tallinnas, seal oli muidu mõnus, siis läksin koju, Saaremaal on nii hea olla, kui on soe ja ilus ilm, Manna käis mul külas ja Tauriga sai ka koos rattaga sõitmas käidud, Liisale ja Erikule sattusin isegi külla. Mannaga käisime mööda Muhumaad kõndimas, Nautsest läbi metsade Koguva kurvi ja sealt Liivale. Marina juurest põikasime läbi ja poest, ma arvan, et Mannale meeldis, mulle küll, sain esimest korda sel aastal maas rohu sees vedeleda ja lihtsalt taevasse vaadata.
Reedel sõitsin Haapsallu, HÕFFile, Manna tuli ka, me jõlkusime linnuses ja siis läks tema bussi peale ja mina läksin filme vaatama, õigemini ilma piletita sissehiilimist proovima. Nägime kolme filmi, kahjuks jäi vaatamata üks briti õudukas, mida ma näha oleksin tahtnud. See piff lihtsalt ei läinud ukse juurest ära.
Sain endale paar raamatut, nende hulgas ka Alenderi luuletusi. Haapsalu kultuurimajaga sain ka tuttavamaks.
Vaheaja viimane nädalavahetus oli hea, käisime Tallinnas Hoari ja Dani sünnipäeval, Olde Hansas, sõin mõnuga, head toitu ja palju. käisin mööda vanalinna kõndimas ja suhtlesin niisama.
Eesti kaotas 2 : 0....oeh, see oli masendav, aga me kohtasime päeval Nimega Baaris kahte lõbusat tüüpi, kellega me ühisele arvamusele Aljošast ja muust jõudsime. Lahkusime sealt rutuga, et mitte kohata oma kursusekaaslast, kellega koos me ülikoolis ajakirjandust õpime.
Õhtul läksime Hoari isa korterisse.
Ma armastan seda katuseterrassi ja vaadet vanalinnale. Hommikul võtsin oma tassi kohvi ja läksin katusele, vaatasin linna, raekoda, merd ja jõin kohvi, istusin päikese käes, ajasin jutte Curuniriga ja tundisn pühapäeva hommikust suurt mõnu. Mina ja Mirju leiutasime ideaalse kohvireklaami, siis läksin alla, kus Goblin oli leidnud roboti ja selle puldi ja lõbustas meid kõiki sellega, et pani roboti träna järgi tantsima, kõndima, käsi liigutama jne. Riion suutis seda tehnikaimet ka ehmuma panna, leidsime, et ta on väga svennilik ja kutsusime teda Svennuks.
Jah, mu elu on vaba teemaga, see meeldib mulle, ükski probleem ega mure ei ole liiga suur, me saame hakkama.
Eile olime Dani juures, sellist õhtut oli ammu vaja, kitarri ja veini ja natuke laulu ja tühja loba.
siinkohal ka vastutervitused ja kallistused Akale, kes kusagil Viljandis ringi rüüstab.
Ilusat kevadet teile mu kallid.
Life is a cabaret my friends.
ja lill on ta muidugi ka.
Teie veidi räsitud olemisega, aga muidu rõõmsameelne Sillu.

Kõik saab korda

Ma olen elus, ma olen selle üle õnnelik. Mu elu pole olnud nii hunnikus kui möödunud pühapäeval ja esmaspäeval, minu psüühika pole kunagi varem olnud nii paigast ära. Aga ma arvan, et asjad hakkavad korda saama, tasapisi. Kuigi olek on ikka veel ebastabiilne. Ma saan endale psühholoogi, kui kõik hästi läheb, kodu ka, kui Kärts avalduse teeb. Täna olime jälle Krooksus, seal on se lahe metalist-teenindaja, ta ütles, et ma saan soodustust, kui ma talle oma telefoninumbri annan....why not? Oi, me saime naerda, Gops ja Curu teesklesid, et neil on suhe ja ma sain endale Rocki kleepeka. Curu on lahe, ühtlasi mainin, et pean ennast nüüd jälle paremini üleval.
Vanaema Mialee oli siin, tegi meile süüa.
Nädalavahetusel oli mäng, see oli lahe, ma sain endale lapse - Karya (ma kirjutasin õigesti?) on lahe piiks Tallinnast, ta on väike ja naljakas ja tõeline kallimaniakk. Ma luban, et ma kasvatan teda natuke ja ei hellita teda ülemäära ära.
Eile jõudis kevad kätte, hommikul läbi Supilinna jalutades paistis päike silma ja pärast koos Mialeegi ajasime ka kevadet taga. Üsna mitut inimest nägime, vanu tuttavaid.
Urg on jälle korras ja kodune, seal on vaibad ja soe, ehk saab uue kraani ka.
Vaheaja suhtes on mu plaanid veel lahtised, ilmselt lähen laupäeval Kadrinasse ja selat Tallinna ja sealt koju, Saaremaale. Võibolla tulevad Seebu, Manna või Goblin või keegi teine mulle külla, nad võiksid tulla, see oleks vahva.
Vaheaja lõpus on Tallinnas Dani ja Hoari sünnipäeva larp, seal pean ka kohal olema.
Hetkel sikutan arvutisse igasugust heatujulist muusikat, sellist mida tavalist ei kuula, see on lõbus - Untsakad jt.
Vahel lihtsalt on selline tuju.
Aga nüüd ma võtan kätte ja tegelen natuke prantsuse keelega, vb, ega ma eriti ei taha.
Homme kindlasti kooliarsti juures ära käia, vb näen Curut ka veel korra ja teisi pudulojuseid, kes mulle olulised on.
Mul on muide tekkel nüüd, käin sellega ringi ja olen akadeemiline, see vist isegi sobib mulle:)
Olge tublid, vceregu teie elu kui hernes!
Siiralt teie vaimselt ebastabiilne Sillu.

Tänusõnu ja veel natuke

Tere head inimesed, tahan pühendada oma kirjasõna tänasele vihmasele kevadisele ilmale ja homsele mängule.
Tegelikult lõhub mu armas peakolu hetkel valutada nagu hullumeelne, aga no ausalt, ta arvab endast ikka liiga palju.
St Rock on muide lahe, mul on nende trummipulk riiulis, sain sellega peaaegu vastu vahtimist.
Siinkohal lisan veel tänusõnad Mandile, kelle käest ma täna Metallica särgi sain, mis toimib suurepäraselt öösärgina.
Tauri on siin, temast saab hea rollimängja, ma olen kindeel. Peaks veel natuke koristama ja asju pakkima, homme on vaja tatart osta ja veel ühtteist varuda.
Vahurile ka tänud, ajalehe ja selle eest, et ta minu peale väga ei pahanda, kui ma ta kogemata helistamisega üles ajan.
Nädala pärast hakkan end koju sättima, igatsengi juba Saaremaa järele, merd pole ammu näinud. Kadrinast peab ka läbi käima.
Sedasi jah, nüüd teen akna lahti ja siis varsti magama.
Mulle meeldib öösel arvutist muusikat valida:)

It is my world - Metallica

One dich...
Ma kuulan jälle Rammsteini ja see on ilus ja hea, ma pole nii kaua kirjutanud ja mul on praeu vähe aega, sest ma lähen kohevarsti Tallinnasse, rongiga, sest homme on vaba päev ja Hoar lubas mind lahkelt enda katuse alla võtta. Gops ja Dani on juba Tallinnas, tahaks Riionit ja Mialeed näha ja Hoari ka, Meliani riided on minu käes, tegelikult küll Curu käes, ma käisin nendega ballil, aga tagasi tulles olin hiljem öösel Curu juures ja kandsin mingit imelikku, aga väga mugavat villast ürpi, ning hommikul unustasin riided sinna. Aga Mel saab need tagasi, koos tahvl shokolaadiga ilmselt, sest ball oli just see üritus, mida mul siis vaja oli, üldse oli eelmine nädalavahetus väga tore, ma loodan et seesamane mis mul nüüd ees seisab talle alla ei jää.
Emps ja co tulevad siia, näen neid laupäeva õhtul või pühapäeval, oleneb millal Tallinnast ära tulen.
Eile olime õhtul Krooksus, nad küsisid mult Iiri kohvi ostmiseks dokumenti...wtf, seda pole kunagi juhtunud, dokumenti mul muidugi polnud, üldse oli seal mingi nõme piff, kes meid õhtul ära ajas...see on Krooks - seal võib olla nii kaua kui tahad, see on tavaline, me peaaegu elame seal.
Jalg suri ära...lollakad jäsemed, ja nüüd läheb ta krampi, ai!
Muide, elu on viimasel ajal isegi elamisväärne, suve ootan, väga. Tahaks kuidagi empsule selgeks teha, et hääletamine on tore ja et pole põrmugi vale mind mööda Euroopat kondama lubada.
Beethoven on lahe, kõige lahedam helilooja.
Olge teie ka mõnusad, mina olen.
Teie siiralt lehvitav Sillu.

Kleebu-Seebu

Goblin ja Seebu on siin, Seebu on kleepuv, sest tal oli plaaster käe peal, Goblin laamendab põrkepalliga, nüüd kaotas ta selle õnneks ära ja ta lõi mind, selle eest, et ma selle kirja panin.....koduvägivald, ma ütlen teile.
Tegeliult on mu korterikaaslased: Erlessa, Goblin ja Seebu, ainukene põhjus, miks ma siit ära ei taha.
Ma tahan kodu, pean emale ütlema, et ma kolin välja, sest mul on oma kodu vaja, ma pean selle endale ise tegema. nagu mingi muumitroll.
Make momies not war!
Jah, häid inimesi on olemas, mitte palju, aga üsna mitu.
Mul on hetkel positiivne meeleolu, saaks millalgi gümnaasiumiga ühele poole, oleks veel parem.
Sain teada, et isa läks Taani, see on vahva, kui sa helistad koju ja tahad temaga rääkida ja siis teda pole, sest ta ei viibi sinuga samas riigis.


Ja nüüd postitab ära Seebu, sest Sillut pole enam siin.

My beloved monster and me...

Hangin endale arvutisse kuulamiseks muusikat, see on toredam, kui Tšehhovi kohta kirjtamine, õnneks sain Antoniga siiski enam-vähem ühele poole.
Goblin helistas enne ja teatas, et minust oleks atraktiivne end Tallinna vedada, aga ma ei saa minna, sest ma tahan sauna ja pärast seda ei lähe enam ühtegi normaalset bussi, üks küll läheb, aga see tähendaks, et ma jõuaks Hoari juurde umbes keskööks, teine võimalus leks sauna mitte minna, aga ma pole tõesti juba paar kuud saunas saanud käia.
Urr! Keegi viis mu meepurgi minema, mulle meeldib piparmündimesi ja ma sõin seda sel ajal kui ma kirjutasin ja nüüd on keegi idioot selle minema viinud....niuks.
Mm, lusika küljes oli natuke mee maitset.
Marii tahtis, et ma talle plaadi teeksin, ma teen endale ka vist ühe, saaks veel head muusikat kuulata, Korpiklaanit jt.
Jeah...õige laul "I'm a believer"
Mitte et ma väga lootusrikkas meeleolus oleks, aga ausalt öeldes, me elame ikka ju hetke seisuga ainult korra ja miks siis seda head võimalust mitte kasutada. tuleb mis tuleb, on mis on, küll ta mööda läheb.
Ma sain teada, et emps pani mind Taani-sõitjate nimekirja, see tähendab, et ma peaksin 15-xx juuli viibima Taanis ja tantsima rahvatantsu. Ma ei oska rahvatantsu tantsida!
Ja Goblini sünnipäev on siis ja folk...urr1
Samas, minna Euroopa suurimale folkloorifestivalile on ka päris lahe väljavaade.
Kui ma kooliga asjad korda saaks.
tegin Taurist eile blogikirjutaja ja rollimängja. palju õnne, Tauri, sinu uued ja imelikud tutvused ootavad sind.
Ma lähen millalgi oma perega päris pahuksisse, hetkel on isegi kõik hästi. emale peab kolimisplaanist rääkima.
Lõpetan nüüd, hiljem ehk veel, elage hästi.
Teie Päikeselaps.

P.S. Tahaks Hannat näha.

Valus on

Igalt poolt, lihsaed, luud, kael, selg ja seest teeb ka haiget....füüsiline ja vaimne valu segamini.
Viimased positiivsed juhtumised.
1. jõudsin eile koju
2. üleile öösel tegin Vahuri köögis pliidi alla tuld
3. ootasime Raekoja platsil Berilaci (millal see oli?)
4.Istusin koos Dani ja Gobliniga Ruunipizzas ja tegin taldrikule smiley face'i
Viimased negatiivsed juhtumised:
1. Ma olen olemas
2 koolis süüa ei saa
3. kui ma tagasi kooli lähen saan sõimata
4. Mingi nilbik ajas praami peal ligi....jälle.
5. Kõik on omadega p''''s
6. ma valutan igalt poolt
7. Ma ei oska Wordis sisukorda koostada.
Ma ei oska öelda, kas kodus olemine on positiivne või negativne, hetkel vast pigem positiivne.
Ma avastasin, et mulle meeldib klassikaline muusik, nüüd ma kuulan Vivaldit natuke.
Ja siis Iron Maidenit.
Hm, telefoniaku hakkab tühjaks saama, minu oma ka.
Ma olen terve päeva seda lollakat klaviatuuri toksinud.
Hm, tegelikult ei ole kõik nii perses, on hullem olnud, ma olen ikka vist rõõmus, et ma olemas olen, nagu ma saan võtta räige pangalaenu enne maailmalõp saabumist....weee!
"Hungarian rhapsody" - see on nii sürr ja ils ja kummaline.
Muide, ma lugesin eile Tšehhovi korralikult läbi, täna loen Balzaci ära, siis on natuke jälle midagi vajalikku tehtud.
Ma tahtsin tegelikult Daleiose kontserdile minna, aga mul on vaja kodus olla, siin ei ole ma nii kasutu.
Olge tublid.
Head õhtut.
Teie klassikaliselt väsinud Sillu.

Ja naeratades samal hetkel teie elust kaon.

Mis eil eoli, see on möödas, niipalju võib öelda, et õhtul olime Urus ja seejärel kõmpisin ma kahel korral Annelinna, ning kui meil Seebuga tekkis tahtmine kella poole kahe ajal Dani juurde minna, siis me ka läksime.
Dani juures ma ka hommikul ärkasin, magasin vähe, tunnikese põrandal, vaibal ja pärast tund või poolteist veel voodis. Alguses mõtlesin, et lähen koju, aga siis jõudsin hoopis kaubamajja, sealt ostsin hommikusöögi ning edasi viisid bussid ja jalad mind urgu.
Urus sai jälle tantsitud, seekord oli minu osalus küll väiksem, enesetunnne pole ka praegu kõige parem.
Kodus koristasin, vannituba on kena ja puhas, tolmuimeja tahab ka veel piinamist. Millalgi tuleb Dani siia, siis läheme poodi ja teeme pärast süüa. Gops jõuab ka ehk vastu ööd, või homme hommikul koju ja Uvatha peaks meile tulema.
Kõik küsivad viimasel ajal, et kuidas mul läheb ja ka skõik on korras.
ma tahan heinakuhja.
Heinakuhi - see on see, kui sa vedeled ilusal suvisel päeval heinte sees, vaatad taevasse, tead, et sul pole ei muresid ega kohustusi, sulle tähtsad inimesed on mõne telefonikõne ja kilomeetri kaugusel, piisab vaid helistada, hääletama minna vms ja kõik saavad jälle kokku.
Ehk siis ma tahan puhkust, mitte ainult kooliga sonduvatest kohustustest, vaid ka kogu sellest sotsiaalsest segaduste puntrast, ei ma ei taha üksi olla.
Vahet pole mida ma tahan.
Hetkel ei saa ma midagi muuta.
Mul on tähtis ülesanne, ainult ma ei tea, mis see on, ma pean selle teada saama, enne, kui aasta läbi saab, ma pean selle enne ära tegema.
Teate, elujanu on lahe asi, see on nagu väike leek, mis minu sees põleb, see sunnibki mind hommikul üles tõusma, see on lahe, eriti edasiviiv jõud.
Nüüd ma peaks vist ühe tableti paratsetamooli võtma ja veel natuke koristama, ning siis lihtsalt pikali olema, kuni Dani tuleb, huvitav kas ma üldse jõuan midagi tehtud?
Huh, enesetunne on paha, aga haigemaks ma jääda ei tohi, ma pean kooli minema, see on tähtis, sest see on tuleviku jaoks natuke vajalik, aga see pole kõige tähtsam, antud hetkel pole ma ka päris kindel, mis on.
Vahel muutub maailm unenäoks, ma kõnnin tänaval ja korraga lülitatakse mind välja, ma näen inimesi, pigem vaatan neid kõrvalt, mu kõrvad eristavad helisid, aga tegelikult ma ei kuule neid, minu aeg hakkab liikuma teises rütmis kui teistel mind ümbritsevatel.
Mind ei huvita siis, mis saab, sest tegelikult kaob tõelisus ära, midagi ei saa juhtuda, sest mitte midagi ei ole reaalselt olemas. See on üliväga kummaline olek, reaalsuse ja ebareaalsuse vahepeal, see kestab enamasti mõnekümnest sekundist kuni kümnekonna minutini.
Ilmselt olen ma kroonilisi hallukaid omav inimene.
Olge tublid.
Teie Lillelaps.

Kui Sillu läks Dani juurde ja mina ehk Erlessa tema postituse ära postitasin

Ma pole tegelikult laisk olnud, kuigi postitamisest on paar päeva vahet. Ma kirjutasin ühe sissekande (mis ei olnudki nii halb, kui ma alguses plaanisin) Rate.ee-sse. Ma olen nüüd nädal aega koolist puudunud, see pole eriti hea, aga ma olen olnud väsinud ja haige, niiet...puhkust oli vaja.
Pealegi on mul arstotõend ja puha.
täna on Tartu rahu aastapäev ja Dani sünnipäev, mõlemad minu jaoks olulised üritused. hommikupoole oli nii tore kuulda Untsakaid laulmas igasuguseid vahvaid laule Kaubamaja ees ja vaadata neid lippe ja plakateid ja asju. Tavernas käisin söömas, Martin õpetas Erlessale lingvistikat ja mina jäin pitsale alla, võrdlemisi tavaline stsenaarium.

To be continued
(because the little scum went off to Dani's)
Life is a wee flower, eh!!

Kui ma haige ja uimane olin

Säh sulle, Sillu on nüüd haige ja hunnikus, kõigub ja on tatine. kooli muidugi ei läinud.
Päike, kurivaim, paistab aknast otse silmaauku. Silmad niigi vesised, lugeda ei jaksa. Tahaks midagi kasulikku teha, püüan natuke ehk Elesgali jaoks joonistada vms.
Urr, mul pole aega haige olla.
Eile ma ütlesi Hannesele, et soa poiss pead ää valima, kes soa olla tahad. Ilmaelu juba on ütskord sedamoodi, igale inimesele on seia kohta vaja ja selle koha peab tema ise omale valima.
Moa äi oskagi änam murdekeeles kirjutada, põle nagu õiget tahtmistki.
Tagasi eesti kirjakeele juurde, vigase küll.
Tahaks siia midagi ilusat ka nüüd öelda.
"Üks hea ja õige riid hoiab inimesi sama tugevasti koos kut suur armastus, ja kis see teada võib, ehk ta ongid ise üks armastus, kuigid ta tuleb sulle nagu äke selga ja pähe kut lüpsipink."

Kõhugripp, lemmikloomad ja tants.

Laua peal on erlessa kõrvarõngad, tass kemikaalse joogiga, pihlakast pärlid ja veel ühtteist. Sillu alustab oma järjekordset sissekannet. Inimesed jõudsid ka lõpuks koju, Goblin on küll haigena Kadrinas, millest on kahju, aga Gala on siin ja Seebu ja Seebu rott, ning teises toas on Erlessa, kelle kohalolekust pole küll suuremat rõõmu, aga ikkagi on hea mitte üksi olla.
Gala ei taha lugeda, ma saan temast aru, aga ta peab (seda ütleb inimene, kes jättis oma vene keele koduse töö kooli ja kes peaks läbi lugema veel 500 lehekülge "Idiooti").
Täna käisin ma Urus, tantsimas, see oli vahva, Inwe õpetas ja Sillu tantsis, ma pole nii ammu tantsida saanud!
Eile õhtul rääkisin Uvathaga, ma tahan teistega arutada, et võiks talle külla minna, muidu on Uva üksi ja kaugel ja kurb.
Ma olen ikka tore inimene küll, pole must maailmale mingit kasu.
Ja ometi on neid, kes minuga koos tahavad olla, kummaline, kas pole?
Õhtul käisin koos Soerdiga Raekoja platsil, kus olid jääskulptuurid, vaatasime neid natuke ja näppisime, sile jää on käe all kuidagi mõnus ja soe.
Seal oli Uru-skulptuur ka, sellline, väikese triumfikaare moodi.
Nüüd ründas mind koduigatsus, ma ei tohiks Tättet kuulata, oeh. tauri hakkas ka minuga rääkima, helistasin just teise tuppa erlessale, et tema essee kohta infot saada, mu kurk valutab endiselt.
Seebu rott on lahe, ta meeldib mulle, kui ta mööda mu kätt ja jalgu ronib ja varuka see son ta mõnusalt soe. Meil oligi looma vaja.
aga nüüd, ma peaks lõpetama ja natuke lugema ja siis magama minema, sest homme on kool, kool on kurjast, aga millegipärast ikkagi vajlik. Maailm on väärakas.
Elu on lill....vabandust, et ma selle sprei ära kulutasin, aga seal oli ju "Legal grafiti area"
Olge tublid, hoidke ennast haiguste ja kurjade inimeste eest.
Mina olen toiduahelas kõrgel positsioonil!
Sillu on ajutine nähe....nagu halvad ilmad või tuulerõuged.
Visa hingega.

Millegi ja mittemillegi vahepeal.

Hetkel olen ma veeel kasutu, aga kohe-kohe hakkan pesu pesema ja õppima ja üldse asjalik olema. Ma jõudsin just Kadrinast tagasi, rongipiletit ostma ei pidanud...weee. Varest nägin, küsis kas ma Rockiklubisse kontserdile tulen. Ma ei jaksa vist. Muide, kui ma koju tulin, nägin terfet hulka mendiautosid ja helikopterit, püüan välja uurida, mis juhtus.
Lilled on lume all peidus, see ei tähenda, et neid olemas ei oleks.
Inimesed on väikesed ja rumalad, ja ometi, on neile antud võim muuta kogu Maailma. Nad on nii haledad, et ei oska näha midagi enamat, kui seda, mis on nende ninade ees ja nii rumalad, et ei oska hinnata midagi peale iseenda. Mis pole muidugi kõige hullem.
Kõige hullem on see, et nad püüavad hävitada kõike endast erinevat, et nad tahavad luua Maailma enda näo järgi, mõistmata kui inetu ja rikutud see on. Ja nad ei muutu kunagi paremaks.
Ning valus on mõelda, et ka mina olen süüdi, ma olen inimene.
Võin loota, et minu surm teeks maailma paremaks, aga see ei ole nii. Võin arvata, et maailmast eraldumine muudaks midagi, aga ka see pole tõsi.
Maailma paremaks teha saan vaid oma tegudega, kuid kas ma üldse julgen midagi teha, arvestades seda, kui rumal ma olen.
Anna andeks.
Ma olen iseenda olemasolus süüdi.
Ei, ma pole hullumeelsem kui tavaliselt, ma olen lihtsalt üksi kodus, üksindus on masendav, ma ei taha üksi olla. Aga mul on kohustused, mis on nii tühised, et nende peale mõtleminegi tundub jabur. Aga on olemas ühiskond. ÜHISKOND! Käigu ta põrgu!
Valelikkuse ja massilolluse looja.
Ma ei vasta hetkel telefonikõnedele, palun vabandust. Mul ei ole teie vastu midagi halba, ma ei vaja hetkel probleemide eest põgenemist, vajan lahendusi.
Muusika on ilus.
Liil oli sünnipäev, ma loodan, et ta jäi rahule, suured õnnitlused talle veelkord.
Nii, nüüd ma käisin ja pesin oma pead ja saastaseid mõtteid ja sain võibolla natuke paremaks. Ma ei saa Varesele helistada, ega messida, sest mul pole kõneaega, samas, ega ma vist enam õue ei lähe, kugi, ütlema peaks talle ikka. Ah, põlegu sillad, "Ikka ja jälle on lahus mu soovid sellest, mida ma tohin ja pean"
Kui ma nüüd end kokku võtaks, võiks videomaki teleka taha ühendada, saaks filme vaadata, süüa võiks ka.
Hm, ma kuulan midagi väga ilusat, huvitav,, mis see on...aa: "Nightingale" - Folkmill.
Muusika on endselt ilus.
Efka räägib mulle gondori ballist, ma mõtlen, et ma tahan sinna minna, kuigi, mul on niigi metsikult palju teha, ja motivatsiooni jääb ikka puudu.
Veel üks asi, millest ma aru ei saa, on see, et miks ma ei suuda siia midagi head ja mõistlikku kirjutada, kõik need lahedad mõtted mis mul peas on jooksevad nagu vastu seina ja kaovad ei kuhugi. Jääb ainult mingi igapäevane soga ja hale filosoofia.
Hm, äkki on mul madal enesehinnang.
Sillu jääb vait, ja nii, kui ma selle lause kirjutasin, tulid mu pähe ilusad mõtted, aju hakkas looma muinasjuttu, kus on ilusad nõmmed, hirmuäratavad sügavikud, muinasaeg ja lõkketuled, karjased, hirm, õud, vabadus jne.
Ja nüüd võttis terve mõistus end kokku ja lasi jalga.
Ning minu pea on tühi nagu õllepudel pärast pidu.
Kohtumiseni.
Siiralt, Teie Väike Värdjas.
Ehk Sillu.
Mina.

Visnapuu ja pärastlõuna

Käisime3 korra Eedenis nüüd, pannkoogiisu oli, pannkoogipraadja oli kurb, tal oli vist mure, aga ma ei saa kõiki aidata.
Wee! Uudistes näidati mingit venda, kellel sillapiire jala otsast lõikas, paras talle, roolijoodik.
Pluum luges täna meile lahedat teksti tarkusest, ma laenan talt homme seda raamatut, viimased tunnid jäid ka täna ära, ma tulin koju ja magasin selle aja.
Väljas on külm, mul on soojemat mantlit vaja.
Õppima peaks. Oeh.


Ärge tapke inimestt

Mul on valus ja häbi.
Sel a’al, mil ma magasin, tapeti inimest,
Mil ma katsin end vaibaga, poodi inimest,
Süda pisteti läbi.

Mul on valus ja häbi.
Kuidas heidan magama, jättes inimest,
Kui ma tean, et puvvakse jälle inimest,
Süda pistetaks läbi.

Lauliku prohveti suu läbi
Tahan hüüda: ärge tapke inimest!
Järelejätmata hüüda: kaitske inimest.
Mul on valus ja häbi.

Selle teotuse läbi
Kuidas olen alandet, kui te tapate,
Kuidas olen veel teiega, kui te tapate,
Pistate südame läbi.

Mul on valus ja häbi.
Võin ma ka ütelda, tapke inimest?
Võin ma ka õigeks pidada tappa inimest,
Süda torgata läbi.

Hirmsa jõleduse läbi
Olete te petetud tapma inimest.
Tean ühte ma, ärge tapke inimest!
Mul on valus ja häbi.


Sireli

Sireli torkas püssirauda.
Sireli, sireli.
Palju on sõpru langend hauda.
Sireli.

Sirelin seisis, valvas vaenlast.
Sireli, sireli.
Sirelit kevad puistab kaenlast.
Sireli.

Sirelit kodu akna taga.
Sireli, sireli.
Sirelit Eo! uinu, maga!
Sireli.

Sirelin sõda, sirelit kanda.
Sireli, sireli.
Sireli raua vastu anda?
Sireli.

Sireli torkas püssirauda.
Sireli, sireli.
Palju on sõpru langend hauda.
Sireli.

Sirelit kodu! Sireli tarju!
Sireli, sireli!
Sirelin kodu - sõduri varju!
Sireli.

Sirelist õnne! Kakskorda neli.
Sireli, sireli.
Sirelit sulle võõras ja veli!
Sireli.

Käisin korra ERNI- lleheküljel, mulle Visnapuu nii väga ei meeldigi, aga viimasel ajal on mõned luuletused mind kummitama hakanud, võibolla suudan kunagi ka midagi tarka kirjutada.

Ilu on tappev

Üksi kodus, mis on mõneti haruldane juhtum. Tegelesin just oma kirjanduse koduse tööga, ma arvan, et ma olin küllalti tubli, tõlkisin Tsehhovi elulugu eesti keelde ja kirjutasin ümber, otsisin paar artiklit ka ja homme hakkan neid kommenteerima. Nüüd on kuidagi mõnus istuda, kuulata Manowari ja juua seda head ja tasuta saadud veini "tänud Efkale".
Nädalavahetusel olin Eestmaa peal laiali. Hääletasime koos gobliniga Tartust Viljandisse, sealt Pärnusse, kust ma sain endale saapad ja perekonna. Õhtul läksime bussiga Tallinna. Kummaliselt mõttetu reis iseenesest, palju kilomeetreid eimillegi nimel. Tegelikult oli Tallinnas päris mõnus, olime Hoari juures, öösel sadas lund ja me käisime pitsat ostmas, magasin ka päris talutavalt. Hommikupoole tulime Tartusse tagasi, eilse öö olin Urus. rääkisime Daniga natuke, elust, ilust, maast ja ilmast. Huvitav, et pool aastat tagasi olime me kõik samahästi kui võõrad.
Surm on ilus, ma mõtlen selle peale viimasel ajal üha rohkem, üldse on ilu nii palju, et kui kõike korraga vaadata hakkab valus. Mu silm tõmbleb rõvedalt, ai.
Seebu võiks varsti koju tulla, igavavõitu on tahaks kellegagi rääkida vms. Mul on küll natuke veel õppida, aga küllap ma hakkama saan.
Ma arvan, et ma ise täna Tiiu juurde ei lähe, kuigi peaks, aga ma jõin juba veini ja ma olen väsinud.
Kogu aeg.
Oeh.
Otsin siia lõppu mingi luuletuse, muidu jääb sissekanne nii lühikeseks, aga ma ei jaks enam lihtsalt, pärast ehk veel.

KALLIS VIHM
Jaan Kross

Õhtu on pime ja soe
ja suurest pehmest pilvest
sabiseb
kallis vihm.
Heledad aknad on rõõmsad ja märjad.
Tumedad puud on rõõmsad ja märjad.
Ja suurest pehmest pilvest
sabiseb kallis vihm.

Sinu lõhna, mis hommikul jäi
mu kätele,
silmile,
näole
ja suule,
niisutab kallis vihm
uuesti lõhnama.

Tegelikult ei ole see üldse teemasse luuletus, aga ta meeldib muöle nii väga.

Sel aastal tuleb kevad teisiti...(lihtsalt käis läbi pea üks viisijupp)

Kui näoli köögilaua peal lamada võivad tulla päris huvitavad mõtted, vahel ei tule nende lõpunimõtlemisest lihtsalt midagi välja. Mu kurk valutab nagu segane, tapsin ennast natuke taruvaiguga, mul on alati tunne, et see teeb asja veel hullemaks, aga ma tean, et tegelikult see aitab. Fking usk, lootus ja armastus, nemad ajavadki maailma hukka.
Igatahes, ma käisin täna koolis, mis polnudki minust nii rumal, kui need asjad, mida ma tavaliselt teen, ma ei saanud küll oluliselt uusi teadmisi, ei kohtunud uute imetarkade inimestega, ega paistnud ka ühelgi muul moel HTG hallist õpilasmassist silma. Nojah, mul olid jalas sokid - villased ja ma istusin mingi aja emonurgas...aga see oli ka kõik.
Muide, koolisöökla üllatab taas, täna pakuti meile lõunaks ploffi juurde salatit, mis sisaldas nii õuna, kapsast kui ka viinamarju, mõned teravama keelega ütlejad oletasid, et tegemist on müügist mahakantud puuviljadega. Salat sai endale , minu silmis, "Hullu fantaasia" tiitli.
Igavuse üle koolisööklas kurta ei saa.
"Me kõik oleme kogujad" Seebu mõttekäigud: "Potteri-raamatus on kaht liiki inimesi, mugud, kes koguvad võlurite asju ja härra Weasley, kes kogub mugude asju."
Mu kõht tõmbleb ja valutab, see on häiriv. Goblin ei ole häiriv.
Lihtlaused omavad.
Seebu ei tahagi flööti mängida, ma saan temast aru, Erlessa ilmselt tapaks ta. Mulle flöödimäng meeldib, eriti kui seda osatakse.
Muide, meie trepikojas elab roosa hommikumantliga tädi (võimalik, et ma mainisin seda oma eelmises postituses), kellele ei meeldi kui öösel uksekella antakse.
Ma pean endale endiselt perearsti leidma, ma tegelen sellega, varsti.
Ma olen väsinud, head ööd.
P.S. Ma sain endale lille! Hüatsindi! VII ! (midaiganes)

Mul on käe peal veresoontepuu.

Kurk valutab, koolis ma täna ega eile ei käinud, selline nutune olek kuidagi on, eile pidi küll toimuma Liile arvestus, aga ta võttis kätte ja jäi haigeks ning me lõpetasime päeva Zavoodis söömise ja Krooksus pokkeri mängimisega. Nädalavahetus oli tore, ma suutsin laupäeval saada Rakverre sõitva bussi peale (3 tundi!!!) ja Rakverest Kadrinasse. Algne Tallinnasse minemise mõte seega ei teostunud. Meil oli Curu juures lõbus nagu ikka, me laulsime ja olime muidu rõõmused, võimalik et lõhkusime ka Curu läpaka ära, aga ilmselt siiski mitte, ma arvan, et see sai lihtsalt mingi psühholoogilise trauma.
"Idiooti" loen praegu, see läheb huvitavamaks ja hakkab mulle üha rohkem meeldima, mis on iseenesest väga positiivne. Dani on ka siin, ta loeb, Goblin tuleb varsti ja toob siia oma asju, mis tuletab mulle meelde, et ma peaksin ka oma vanematele mainima, et meil veel üks üüriline lisaks on. Dani tahab ka siia elama tulla.
Eile oli Seebul paha, me mõtlesime, et äkki ta on rase, siis elaks varsti meie juures pisi-Seebu, mis oleks päris õbus, või mitte.
Kahjuks oli tal siiski ainult mingi kõhuviirus või asi, ta läks just arst juurde. Ma ostsin talle mingeid kapsleid ka apteegist - nüüd on meil ka iivelduse vastu ravimid olemas - juhuks, kui keegi peaks rasedaks osutuma.
Erlessa on koolis, ta on tubli, ma püüan ka homme minna, koolis peab käima. Tahaks ainult Dostojevskiga enne ühele poole saada.
Teen täna pannkooke.
Head päeva jätku!

Lillelaps

Lillelaps, lillelaps,
kus on sinu kodu?
Kas sa tungalteri sõid
Hipikülas tantsu lõid?
Kukud meile kadu.
Isa vandus,
ema nuttis.
oli meil ilusaim õieke
taadile silmaterake
memmele murumunake
kullakukuke kasvamas.
Kas on lillelapsel muret
mis ta sööb
kus ta saab
kas ta süüfilisse sureb.
Ei ta looda Looja pealw
ei ta looda enda peale.
Heidab käega kõige peale
maailib lilled ihu peale
võtab poisi tekiks peale.

Urve Karuks

Säherdune luuletus siis. Indigolapsed, päikeselapsed ja lillelapsed - maailmaparandajad omamoodi kõik.
Ärkasin hommikul, mõtlesin, et ei jaksa rongi peale minna ja magasin edasi, aga nüüd mõtlen, et vist ikka tahaks Tallinna, ma võin muidugi ka bussiga minna, need lähevad iga poole tunni tagant, ainult, rahast on natuke kahju.
Õhtuks võiks isegi tagasi tulla, ma vaatan rongiaegu ja lähen. Tartus pole mul praegu midagi teha.

Ma oli täna kriipsujuku nägu....

Sillu kirjutab:
Ma ärkasin just veidi aega tagsi, pärast kooli tulin koju ja jäin magama, nüüd läksin üle hulga aja netti ja kuulan Jääboilerit ja sean oma mõtteid korda. Üksi on kurb ärgata, teed silmad lahti ja avastad end tühjast korterist, veel hullem, peaaegu tühjast linnast. Kõik on nädalavahetuseks läinud koju või kuhugile mujale ja Sillu ei tea mida teha, vb läheb ta homme ikkagi Tallinna. Üksindus ongi kõige kohutavam "vaatab korteris ringi", meil on hea kodu, siin on rahulik, natuke segamini, aga hea. Köögis on küünlad ja seintel on plakatid, telefon ja wc pott hakkasid ka tööle, kui Sillu oli natuke vaeva näinud ja kuri olnud. Ma muretsen natuke, aga ma vist jään alati teie pärast muretsema....kui ma vaid saaksin teha nii, et te ei peaks kurvastama ja et teil poleks nõnda valus. Ma ei ole ju ka mingi allmighty maailmapäästja Päikeselaps, isegi kui ma tahaksin, ma ei oska alati aidata, kuigi ma püüan.
Ma vähemasti tean, et kui ma kogemata ise kukkuma peaksin, siis on keegi kes mind kinni püüab või maast püsti aitab tõsta, seegi lohutav mõte.
Varsti hakkan Uru poole liikuma, Erlessapiff on seal, kui ta pole just vahepeal ära läinud. Kui ma sealt endale mingit ajaviidet ei leia, tulen koju tagasi ja loen, kohustuslik kirjandus kasvabki juba üle pea.
Mul on triibulised sokid!
Mitte et see midagi tähendaks, kui te näete mõnd triibuliste sokkidega väikest piffi mööda ilma patseerimas, naermas ja lilli loopimas, siis see ei tarvitse veel mina olla. Aga kui tal on pruunid silmad ja ta teile otsa vaatab ja küsib kas teil midagi head süüa (n. suitsujuustu) on, või kas te tahate koos temaga õue minna, lihtsalt minemise pärast, või kas te viitsite teda ära kuulata, siis pange tähele, see võin küll mina olla. Ja teist oleks kena kui te viitsiksite korraks õue tulla, sest see teeb Lillelapsele palju rõõmu, niiet, ärge imestage, kui ta naerma hakkab ja teid kallistab.
Sillu on rahulik, sest tee läheb edasi ja ainultt edasi, meil on meie aasta, 2007, see on oluline, sest nüüd on ainult tulevik ja meie võimalus seda oma näo järgi luua.
Mul on kahju, et Uvatha Tartusse ei saanud tulla, ma tahtsin teda näha. Aga nüüd ma lähen Urgu, pärast kirjutan ehk veel, inimene peab ju end väljendama, ka siis kui ta kodu on natuke tühjaks jäänud.

vihmane jaanuar

Lillelaps kirjutab:
Pole midagi paremat, kui see, kui sa tead, et kõik läheb ainult paremaks ja kui ka ükskord enam midagi ei ole, siis pole see üldse oluline, sest sina oledki see, kes saab maailma muuta. Ma saan endale alpid varsti, punaste paelte ja õmblustega, ja see on hea. Õues sajab, täna tuleb tormi, ja seegi on hea. Ning kuigi ma olen vahel nii uskumatult rumal, on inimesi, kes arvavad, et mind on vaja, see on ju hea.
Vennaskonda kuulan, üle pika aja jälle, mul ei olegi kiiret, hommikul kool ja kõik kordub üha uuesti ja ma olen selle üle õnnelik.
Minu jaoks ei ole riike, mida ümber jaotada.
Pole võite ega viike, pole miskit kaotada.
Mulle isegi meeldib koolis käia, kui ma vaid magama ei jääks, sest tegelikult on see kõik vaid minu enda jaoks.
Ja kuigi ma lubasin, et pühendun rohkem iseendale, sain aru, et see on vale ja mul on teisiti veidi raskem, aga ma vähemasti ei ole üksi. Ma ei läheks üksi Raamatukokku kõndima, sest see poleks see.
Vabadus on imeline asi, ma pigem sureksin, kui laseksin end kelegi poolt kinni hoida.
Ma ajan jälle veidi segast, nagu õhtuti ikka.
Ma ei lähe veel magama, aga olge tublid....mul on teid vaja.
Head ööd:)

Saaremaal, aga rõõmune

Ma tahan lihtsalt ära mainida, et mul oli senise elu parim aastavahetus ja ma olen õnnelik, et sain olla Kadrinas koos nende inimestega, kes mulle tähtsad on, nemad ongi minu jaoks õiged :)
Ning pealegi sadas lund, Seebuga vaatasime pool tundi kuidas lumi kiriku katuselt alla veeres, ilus oli ju. Ja lumeingleid tegime ja pool lumememme ja natuke lumesõda ja natuke külakuhja. Ning siis kui me ilutulestiku ajal (Kadrina vald kulutab selle peale varanduse) õues olime, kallistasime ja head uut aastat soovisime ja shampust jõime ja kalliistasime ja naersime, hoolimata sellest, et inimesed meist vaikselt eemale tõmbusid, siis olin ma tõesti väga õnnelik. Olen siiamaani heas tujus ja usun, et 2007 saab hullumoodi lahe aasta olema.
Head uut aastat!