Monday, March 30, 2009

Midagi ei tee...head.

Vaatasin, et olin soovitanud kõigil oma keha vastu kena olla. Aga ise olen ma küll selle koha pealt luuser - laupäeva öö magamata, pühapäev kofeiini ja pitsaga, täna jälle pitsa, koola, marmelaad, liigutada eriti ei ole viitsinud jne. Õhtul peaks ühe jalutuskäigu ikka tegema. Kuigi mu Alpid on katki, üleeile hommikul avastasin, auk sees ja kand hakkab ka lahti tulema, jama, uued tuleb tellida.
Poodi minnes panin sel kevadel esimest korda endale ketsid jalga, väga lahe tunne oli. Pikad teksad asendasin ka lühikestega ja tagi muidugi. Kevad!
"Säsi"-le ostsin pileti ära, ei saand mitte tegemata jätta, kuigi kuu lõpp annab pangaarvel vaikselt tunda.
Mängust ka. See oli vahva, põnev oli ja nalja sai, koht oli kaugel aga muidu hea, supp oli ka hea, inimesed olid toredad. Tänud GMidele, luban et kroonika tuleb õige pea.
Tagasisõit oli muidugi omaette elamus, käisime koos Tali ja Marteniga Kehtnat avastamas, neil on sela mingid asutused maa all, st nooled näitavad otse maasse. Imelik koht. Farmburgeirs ei käinud.
Statoiilist saime kohvi, see oli hea, kuigi koju jõudes oli süda pisut paha. Olin nii väss, et teatrisse ei jõudnudki, magasin terve päeva va- see aeg kui pitsat sõin.
Nüüd peaks tublisti õppima, õnneks läheb Pojmani raamat üsna kiiresti, ladina keelega see-eest on jama, kui keegi aidata tahab siis abi on teretulnud.
Tähtajad ründavad, esseed ja referaadid ja ettekanded...õõv.
Ja muidugi laiskus. ma olen Laisk, kohutavalt suur lontrus.
jah.
Aga probleemi tunnistamine ei anna lahendust.
Sauna tahaks.
Siiralt teie laiskloom.

Friday, March 27, 2009

Thursday, March 26, 2009

Tunded on röögitud

Nii, ma tean küll, et te seda loete, vahele jäite tõprad!
Aga see pole otseselt kellelegi teist, ma lihtsalt pean kusagil oma emotsioone väljendama.
Ok, vahel on ka.
Eile käisin kultuurselt kinos ja teatris. Vaatasin Maailmafilmi raames kahte filmi, üks oli mingist Mehhiko naisest ja teine India perekonnast, kus mõlemad vanemad olid pimedad.
Esimene oli päris hea, operaatoritöö oli jama, aga tüüp kes filmi tegi oli lahe, sakslane nimega Florian - ilus nimi.
Teine film oli kohutav. India ajas mind närvi, kõik seal filmis olid nälginud: inimesed, koerad, kassid, varesed, rotid. Ja kõik oli kohutavalt räpane...õhh. Ja see kestis ka peaaegu kaks tundi. Ja nad peksid üksteist kogu aeg...haige asi. Üleeilne film Tiibeti nomaadidest oli ikka julmalt hea, ses mõttes, et need inimesed olid õigete põhimõtetega, nad ei karjunud üksteise peale, rahulikud sellised. Kusjuures nende elu oli tunduvalt raskem.
On see tähendab.
Liisa läks koju täna, Ally on siin, ta tegi salatit, see on hea. Koolis käia ei viitsinud, käisin linnas ja tõin raamatuid, Orwelli ja Kenkot ja Pojmani õpiku.
Aga jah, tagasi eilse õhtu juurde.
Pärast teist filmi oli mul ilgelt halb tuju, mida võimendas muidugi asjaolu, et keegi ei viitsinud minuga teatrisse tulla, aga noh, see rohkem teisejärguline. Mikipärast oli õues jube külmaks läinud ja ma lõdisesin kui Athenast välja sain. Mõtlesin siis, et lähen otse Gen'i ja ostan seal tassi teed. Läksin ka, teed sain ka, teatripilet müüdi mulle ka. Seal on mõnus, saab Aliast mängida ja niisama logeleda.
Aga etendusest.

VIIMASED KORRALDUSED NEILE, KEDA MA KUNAGI OLEN ARMASTANUD
Abistav rühmakoosolek neile, kes soovivad vabaneda nii psühholoogilisest kui füüsilisest
sõltuvusest igatsusse.
Kontseptsioon, lavastus, helikujundus ja esitus:
TAAVET JANSEN+TAAVI EELMAA

Selline asi oli siis kavalehel, natuke muud ka.
Nii, need kaks tüüpi suutsid mind kolmel korra täiega närvi ajada. Esiteks siis kui nad korduvalt lasid sõna "nussima", ma vihkan seda sõna. Teine asi oli vastikult madalates helides. Nende kahe pärast olin ma valmis lavale jooksma ja mõlemad tüübid maha lööma. Siis õnneks hakkas üks neist poolpaljalt ringi hüppama ja möriema - see päris meeldis mulle, ei tahtnud enam kedagi tappa.
Siis ma vahepeal mõtlesin, et alternatiivteatri piir on minu jaoks käes.
Siis nad enam ei hüpanud, nad hakkasid rääkima. Siis ma hakkasin nutma.
Ja tahtsin neid selle eest maha lüüa, mida nad ütlesid.
Võib-olla sellepärast, et ma kardan et neil oli õigus.
Ses mõttes on mul hea meel et ma üksi käisin.
ma ei soovita, eriti psüühiliselt ebastabiilsetele.
Aga minge ja vaadake ikkagi.

Tõenäoliselt on eilne etendus ka põhjuseks, et ma täna kogu meessoo ja iseenda peale tige olen. Et ma suudan alati valed välja valida ja iseennast tükk aega lollitada.
Ikka jälle ja jälle.
Aga ehk mul ükskord joppab.
Trotsides kiibedat tõde, mida igalt poolt näkku lendab.
Täna tuiskas.

Sööge köögivilju ja jooge teed, olge oma keha vastu kenad.

Saturday, March 21, 2009

Et kerge tuul viiks mind nagu viletsalt volditud paberist lindu

Aeg on minna, tõsiselt, sügisest, enne talve kindlasti. Mul oli enne Tartusse kolimist sama kihk sees. Nüüd on jälle tunne, et muutust on vaja. Küsimus vaid kuhu ja kuidas.
Seekord on raskem, maha jääb rohkem neid keda igatseda.
Maa peale tagasi tulles - olen Saaremaal, tulin eile kodumaile, täna jõuavad ülejäänud pereloomad ka Leedust tagasi. Rommiga käisin juba jooksmas, ta on hull memmekas, ronis mulle öösel voodisse ja laiutas nagu elevant.
Katsu talle selgeks teha, et ta pole pisike taks vaid 40 kilo iiri setterit.
Püüan end logelemise lainelt õppimise lainele suunata, Velsker jättis eesti keeles kõvasti kodutööd, seminarideks tuleb hakata artikleid ka lugema.
Tudengipäevi on varsti oodata, mõtlesin ka aktiivsema osaluse peale, aga eks paistab, kas läheb nagu alati või õnnestubki mingi seltskond lollusteks kokku ajada.
Eh, ei edene see blogimine ka täna.
Teen endale veel ühe tassi teed, õpin, siis kohustuslik käed-kõhulihased-harjutustik jne.
Olge muhedad.

Monday, March 16, 2009

Mea culpa

Sunday, March 15, 2009

Et mõelda mõtteid, mil mõte sees.
Ei oska neid. Täna ei edenenud mu õppimine ka eriti, ei Plotinos, kuigi nüüd on ta mul enamvähem korras, ega ka Augustinus, vana patune jumalateener. Olete "Vita brevist" lugenud?
Soovitan. Gaarderi raamat.
Ja Kivirähu "Liblika" sain osta, algus polnud paljutõotav, aga lõpus neelasin ta lihtsalt ära. Läks väga värviliseks ja õrnaks.
Omadussõnade osas püüan nüüd ja edaspidi midagi ette võtta, et mitte lihtsalt: kena, tore ja ilus.
We must have lunch someday.
Bullshit.
Kas blogis tohib vanduda, ropendada?
Sandriga ajasin täna juttu, ta on nüüd Ühika-Sander. Mõni inimene lihtsalt oskab kaamerate ette sattuda.
Ma olen vist päris hirmus oma sagedase blogimisega, egomaniakk. Aga haige olles pole lihtsalt mitte midagi teha. õppida muidugi võiks, aga noh...sellega on nagu on.
Loodan, et Ally tulekuks olen ikka kobe, saaks jälle reaalselt elama hakata.
Muide, ma vaatasin täna pannkooke süües, et mu käed värisevad täiesti jubedalt. Mul on natuke mure selle pärast.
Eile õhtul oli ka veider, olin rahulikult netis, siis tuletas tõbi end meelde ja ronisin voodisse. Pärast uni ei tulnud, helistasin Curunirile, et talt kaamerat laenata. ta lubas, et saan siis, kui ta Brüsselist tagasi on. Tõprad on terve nädala klassireisil.
Aga kaamera saan, see on hea. Siis hakkas mul vedeledes hullult igav ja ma tõusin uuesti üles, et endale kummeliteed teha. Mu vasak silm nimelt valutab, tegin talle kummelikompressi, teed jõin niisama ka.
Siis avastasin, et Liisa vaatab Indiana Jones'i, noh, seda tulnukatega Peruus. Me käisime seda suvel kinos vaatamas, ma polegi enam kindel kellega koos. Igatahes oli see minu jaoks liiga ulmeline, aga noh, õhtul ühe silmaga vaadata päris vahva. Lõpus tekkis veider assotsatsioon Star Wars'iga.
Njah.
Homme üritan vist loengusse minna.
Näis.
Hoidke end kurjade gripiviiruste ja kevadväsimuse eest.
P.S. Toppisin hommikul rõduaknast pea välja, päike paistis, kerge tuuleke oli ka. Irvitasin ogaralt päikese poole, et näidata oma rõõmu ja lootust kevade osas.

Saturday, March 14, 2009

Ühe mu endise koolivenna luuletus, mille ma avastasin juba ammu HTG almanahhist "Sulesepad"
Loodan, et ta ei pahanda, et ma seda levitan. Aga mul on täna hommikul just selline tuju, selline tunne.

Täna on selline tunne

Olen interpreet,
kasvanud vilja lõikaja,
kirjutatud sõnade lugeja,
ammuste laulude laulja,
sillutatud tänavate koristaja,
poeetide retsiteerija,
elunäidendi näitleja,
aretatud loomade tapja,
teise sapiensi interpreet.
Minu tõde
ja sinu tõde
on teiste tõde.
Inimene –
on inimese tarbija

-uq

Thursday, March 12, 2009

Köh-köh-köh

Ehk gripiviirus niitis ka mind. Paistab, et pääsesin siiski kergemalt kui teised, palavik pole veel 38ni küündinud ja peavalu on ka tänaseks taandunud, ainult nohu ja köha hakkavad võimust võtma.
Kuigi iga normaalne tõbine-loom istuks kodus sooja teki all, siis täna hommikul ajas nälg mind välja, tahtsin seda empsu seenesuppi teha, aga võta näpust - Comarket ei müü enam külmutatud šampinjone, ega ka Rama seenemääret.
Nojah. Frikadellisupp on päevakorras.
Ainult hapukoor ununes ostmata, ega kõike head ka saa.
Kohvi joon. Taimeteedele hea vaheldus.
Ja Dagö - "Dagö"...mõnus, mõnus, mõnus.
Haige olemise muhe-hetk on praegu. Samas pean nüüd hakkama õppejõude teavitama, et ei ma ei saa kontrolltööd teha ja ei, täna ma referaati ei esita. jah.
Arno helistas, ütles, et tahaks kodus olla. Mina ei taha, üldse ei taha. Tahan kooli. Olen jah veidrik.
Pähh.
Nüüd ma ei saa ujuma ka minna ja tantsima. Nõme gripiviirus.
Supp ai valmis. Külmutatud köögiviljad ikka ei maitse. jama.
Puljongikuubikuga saab suppi ju tuunida, aga see pole see, õige maitse tuleb värske porgandi ja sibula praadimisest.
Poleks gripiviirust oleks Konsumist seenesupi materjalid konsumeerinud. Jääb teiseks päevaks.
Hea asi: loen Hesse "Siddhartha"-t. Väga mõnus kirjutis. Lugemismõnu, ses osas, et selline rahulik ja mahe, jutustab, nagu juba ilmselt pealkirja järgi aru saada, budismist.
Talvemasendus hakkab üle minema. Juba kõnnin tänaval lollakas irve näos, mis väljendab minu rõõmu eksistentsist.
Vaatasin "Tütarlast pärlkõrvarõngaga", väga hea film oli. Minu lemmikdetail oli huvitav kööginuga, selline suur tera, mille kahes otsas käepidemed.
Ja seal oli väga ilusaid kaadreid, ilusa valgusega ma mõtlen.
Hää küll, ma söön, muidu jahtub supp ära ja ei maitse mulle enam.
Lehva.

Monday, March 09, 2009

ca va bien

Prantsuse keel köidab, Helmeti mõju on hajumas!
Asi on "Amelie"s, ma tean. ta valgustas mind omamoodi, tuletas mulle meelde, et ma saan maailma väikeste asjadega paremaks teha, see on minu moodi.
Ehk siis tuletas mulle meelde seda inimest, kes ma olnud olen, kes ma ka praegu olla tahan.
Muidu sujub ka, sain om Merleau-Ponty asja valmis, saatsin ära, nüüd ootan karmi kriitikat selle kohta, mis ümber tuleb teha. Millalgi pean selle esseega ka alustama, nagu ka kõigi nende teiste esseedega. ja Tooli järgmiseks seminariks tuleb valmistuda ja Neeme kt, homme on tegemist küllaga:)
Ilm pööras kõntsaks täna.
Aga hommik oli mõnus, "Amelie" soundtrack ja tass kohvi.
Ainult hiljem tundsin end halvasti vedelesin voodis.
Nojah.
Lutsus käisin ka, Kivirähu "Liblikas" ja Hesse kaks novelli. Loodan need enne 16ndat läbi saada, et saaks aga kinnioleku ajal ka midagi lugeda. Ilukirjandusnälg.
Kuulan Jäääärt. Päris hea on.
Laiskus hõljub ringi, ei viitsi end jooksma ega ujuma ega kõndima ajada.
Eile käisime Kadiga Metros, tellisime öiseid võileibu ohtra lisandiga - võileib oli lõpuks rohkem leiva vahele topitud salati moodi. Ja trefneriste kohtab kõikjal. Muuseas, mäng oli ka päris vahva.
Oleks hea inimene, kellega kahekesi päikest vaadates hommikukohvi juua.
Muust väga puudust ei tunne.
Selgus tuleb tasapisi.
C' est la vie.

Sunday, March 08, 2009

Le Fabuleux Destin d'Amélie Poulain

Olen võlutud.
Juba nädal aega.

Wednesday, March 04, 2009

Hei-hei.
Kuna mu s-tähe klahv endiselt tõrgub, siis on oodata taas suuremat sorti düsgraafilisust.
Peaksin hoopis oma kodust tööd hetkel lõpetama, aga lükkan seda mõnuga edasi. Käisime Liisaga Maximas just, kohupiimapallid on sõltuvusttekitavad.
Tegelikult lugesin ma hiljuti ühte head raamatut ka.
"Koos, see on kõik"
See on mu voodi peal, niiet raamatukokku ei tasu kohe lipata.
Seal on lahedad karakteid. Ma ei hakka elamust rikkuma, neile kellele romantika üldse ei meeldi, ei soovita, küll aga soovitan kunstiloomadele - palju mõnusaid inimese-kirjeldusi on, teate küll, kui kedagi joonistama hakkad, siis vaatad teda teise pilguga natuke. Või vahel bussis näeb mõnd inimest, kelle puhul käib jutt läbi, et vot, teda ma pean joonistama.
Selline raamat siis.
Koolis käimisega olen sel nädalal logard olnud, natuke tõbine olenka, pole hommikuti jaksu end voodist välja ajada. Sõjalise riigikaitse loengus siiski käisin, oli täitsa talutav, homsed hermeneutika ja ladina keel valmistavad natuke muret, aga saab hakkama, sii on nädalavahetus ka käes.
Liiaa läheb see nädal kodumaile, ise jään veel Tartusse, mäng ka ju laupäeval.
Genklubi puudumine annab tunda, tahaks teatrisse või padjakontserdile minna, aga ei saa.
Muide, rongis on ka hea inimesi joonistada.
Homme on minu tihe-päev, st kümnest kümneni. Loodan, et Merike ikka laseb mul trenni tulla kuigi mu igasugune tantsuline liikumine on roostes.
Tarretist tegin, oli päris hea. Krevette ostsin, mul on viimasel ajal kogu aeg mingi kala ja mereandide isu. Millalgi võiks ühe veinijoomise ka teha.
ja mu käsi pole ka enam paistes - jei.
Elu veereb tasapisis nagu hernes, tuleks kevad vaid tsipa kiiremini ja läheks see tatitõbi pealt ära. Siis oleks ju päris hea.