Sunday, January 27, 2008

Õhtu pealt on ilus laulda...

Ehk, kuidas ma lähen Eedinst läbi, sest seestkaudu on otsem, astun muusikapoodi ja väljun sealt "Helletuste" plaadiga. millega ma hetkel kohutavalt rahul olen.
Mis veel?
Indreku otsisin üles, tahtsin teada kes ta on.
Hetkel püüa emotsiooni ajel alustatud vestlusele pointi sisse panna.
Tarus olime täna, kuulasime Vennaskonda.
Pizzapoe burks on liiga suur ja seda on tüütu süüa.
Nii raske on võõrale inimesele öelda kõiki neid mõtteid mis alguses peas on, näib kuidagi kohatu.
Huvitav.
Ma olen viimasel ajal teid ainult videodega pommitanud.
aga neis kõigis on ka mingi mõte.
Lihtsalt mõtete sõnadesse paneme tundub mulle praegusel hetkel kuidagi tähtsusetu.
Üldse...
Presskannu kohv on hea, palju parem kui masinakohv. Mati käis eile meil, lisaks sellele käisin ma eile õhtul Annelinnas jalutamas, kena oli, kuulasin segamini gospelit ja jõulumuusikat ja meloodilist rocki, väga harmooniline.
Kaisa tegi kooki ja kartulikotlete...mmm.
Viljalihaga apelsinimahl.
Head ööd, tibu.
Head ööd.
Head...
Hea...
He-he-he.
Sillu

Regina Spektor - Better

???
Ma pole julgenud seda küsida.

Saturday, January 26, 2008

Vahel näivad õnnelikud inimesed lihtsalt hullumeelsetena.

White Rabbit - Jefferson Airplane

Thursday, January 24, 2008

Hoist The Colours

midagi selles laulus köidab mind

This time it's for real? Ära loe, depressiivne.

Ma ei tea ju, tean ainult et miski närib südames nagu segane ja ma tahaks lihtsalt karjuda. Ja ma olen väsinud kogu sellest näitemängust.
Ma vihkan intriige.
Ma vihkan neid, kes teistele haiget teevad.
Ma tahaks öelda, et tead, sa oled nii ilus, et ma olen su järele hull. Et ma armusin sinusse.
Aga ma ei saa.
Sest see ei pakuks lahendust.
Ma olen väsinud kohustustest.
Ma vihkan iseenda saamatust ja abitust.
Vihkan vihkamist ennast.
Ja ometi on Anatole France öelnud:"Keegi pole mulle iial suutnud näidata täpselt õiget teed...Mis minusse puutub, siis ma seiran oma ilutunnet. Kas keegi teab kindlalt, et ta on leidnud parema juhi?...Kui mul antaks valida ilu ja tõe vahel, ma ei kõhkleks, võtaksin ilu....Maailmas pole muud tõtt kui ilu."
Ja siis...it is hard to stay mad when there's so much beauty in the world.
But it breaks my heart.
And I still feel graditude for every single moment of my stupid little life.

Wednesday, January 23, 2008

Queen - I want to break free

Lugu kummitab, tänud kaisale.
Aga see, kes selle video tegi oli küll segane.
Ajalugu.

Tuesday, January 22, 2008

Waste of space

Heia jälle, head sõbrad!
Koolis läks täna hästi, biologias sain 3+, aga ta oleks võinud mulle ka 4- panna, vahet pole, igatahes saan ma Kaarnaga nüüd hästi läbi, kuna olen ainuke idioot, kes teab milliseid kalu erinevatest veekogudest püüda saab.
Olgu tänatud Saaremaa mitmekesine loodus.
Matemaatika töö oli nii saatanlikult lihtne, et suutsin näpuvea teha ja kirjutasin plussmärgi asemel korrutusmärgi, pärast siunasin küll, aga mis see siis enam aitab. Läsin siis hoopis Creppi ja jõin tassi head kohvi, rääkisin Jaanusega ja suundusin parema tujuga tagasi kooli.
Inglise keeles oli vahepeal päris lõbus, õppisin kasuliku fraasi: "I think you are waste of space"
Klassis on tunda muhedat mässumeelsust.
Filosoofia on endiselt väga lahe, täna rääkisime Millist ja hedonismi eelkäijast utilitaismist.
Ilusaid asju nägin täna ka.
ja nüüd sajab lund.
Ja maa on valge.
Imeline.
Kohe hakkan ühiskonnaõpetust õppima, valitsuse koosseis, õnneks ka õigussüsteem.
Nohu on alles.
Kohtumiseni lillekesed.
Sillu-Villu ja muud loomad.

Monday, January 21, 2008

Nohunina

Kuidas arvutada korrapärase tetraeedri kõrgust? Väga lihtne iseenesest, aga miks ma vale vastuse saan???
Olen tatine, voodi peal on salvrätid ja soolvesi, Villu on kodus ja lippab ringi, ta on ebanormaalselt armas.
Nina valutab ja aevastused on regulaarsed. Titova läks rõõmsaks kui ütlesin et tahan ka Tsehhi minna.
Merle on siin, süüa on...
Jah, ega meil midagi kehvasti olegi.
Istusin täna Ruunipizzas, Vares ja Karin tulid ka sinna ja Kõust läks mööda ja Taliesin ka.
Curu on veidi ära pööranud, aga vaatame, ehk saab sellest ideest asja.
Muide, rotti ei tasu klaviatuurile jooksma lubada.
Loodan et Pluum saab terveks.
Filosoofia on megapõnev, olin lausa hullumas hommikul, aga Jürka ei tahtnud mind küsida, niuts. Karl Marx ja Engels on meil praegu.
Nüüd lähen ja kasin end natuke ja siis loen ja siis jään magama, sest matemaatikast viskas mul üle ja ühiskonna kodusest tööst ei saanud ma aru.
Well, jah.
Head õhtut.
Sillu ja Villu.

Sunday, January 20, 2008

Puhaste vaipadega põrandad

Ka Annelinnas paistab Kuu.
Pühapäev on, koristamisega olen peaaegu valmis, nüüd lähen korra eedenisse, siis Tiiu juurde, siis koju tagasi et bioloogiat õppida.
Pea valutab, kurk valutab, nina ka.
Aga üldiselt pole kurta.
Merle tuleb homme, seepärast me siin pühime ja pesemegi.
Helletajad olid väga mõnusad, koos Allyga käisime, Jõgeval oli ka suht lahe, sai Agurit äha, polnud ju ammu näinud.
Üldiselt, pole erilist kirjutamise tuju.
Olge muhedad.
Sillu

Thursday, January 17, 2008

Chordettes - Lollipop

Mälestused lavatantsu ajast, ja veel natuke.

Sunday, January 13, 2008

Only thing to do is:jump over the Moon.

Ebling tuli meile Tapale järgi, see oli temast suurepärane, kuigi me oleks võinud ka viis minutit bussi oodata. Aga need viis minutit andsis ettekäände, Epsu kodust välja saada.
Alkohol on depressant, kui kümme minutit rõdul nutta ulguda, saab see selgeks.
Isegi kui nutmiseks pole erilist põhjust.
Seega tuleb mul vaid üle kuu hüpata.
Kõne jaoks kirjutasin faktid välja, saan selle ülehomme kenasti ette kanda.
Kohe kordan veel füüsikat, aga üldiselt ei tohiks homme väga keerulie olla.
Matemaatikat võiks ka teha, kuid see jääb vahetunnitööks.
Ott küsis täna, et kuidas mul läheb...ma hakkasin mõtlema, et ma olen suhteliselt õnnelik.
Lennuka hüppe jaoks tuleb hoogu võtta.
Liisu elab Tartus, teeb mingit reklaamifirmapraktikat.
Triin on tore.
Ma olen pokkeris kohutav.
Lihtlaused meeldivad mulle.
Sillu (valmistub hüppama) tervitab ja palub teil end hoida.
Kalli.

Rent - Santa Fe

kummitab täna, alates hetkest mil ärkasin.

Wednesday, January 09, 2008

Taurile

Taaskord mängisid rolli asjaolud, nagu minu ujumisriiete puudumine ja Sinu ujumisriiete olemasolu. ma mõtlen, et vahest oli mõte merre mitte joosta lihtsalt talumatu, aga tegelikult oli asi selles, et sina seal meres nii õnnelik ja vaba välja nägid.
Miks muidu oleks ma peaaegu unustanud telefonigi taskust välja võtta? Riietega merre lipata, kukkuda, oh milline rõõm!
See oli omamoodi eelmise aasta ülima suuruse tajumine, mere suuruse tajumine, laine ja mererohuga näkku ja selga, vesi viis jalad alt ja taevas oli all ja ülal korraga.
Küll on tore et Sa ujuma läksid!
Järgmisel suvel lähme jälle Tuhkanale.
Seniks ole tubli ja tule ükskord Saksamaalt tagasi.

Sa oled ilus

Jah, ma nägin lumevalgust, ükskord, kui ma polnud laps...

Ma nägin teda novembri lõpus, Kadrinas ja ma nägin teda eile. Eile oli ta Toomemäel, mina ja Tali läksime koju ja ta lihtsalt hõljus kogu Toome kohal, kogu oma hullutava ja puhta iluga.
Lumevalgus teeb lapseks, ega ma muidu nii jultunult mööda kooli ei hüpleks.
Kuidas elada tões?
Kirjanduse kodune ülesanne.
Vastus: Et elada tões, ei tohi iialgi endale valetada.
Kes on normaalne inimene?
Vastus: Normaalne inimene on inimene, kes ei juurdle normaalsuse ja ebanormaalsuse olemuse üle.
Niipalju siis koolitööst, inglise keele kõne tuleb endiselt ära teha, aga ma väga ei põe. The lazy lady is in da class, jou.
jah, koolis on huvitav, näiteks vaimustus täna Ristikivi mu kirvega kaelaketist ja suutis mõtteid heietades tunniteemast kõrvale kalduda, kena ja üllatav.
Me kutsusime Triinu homseks välja, ta on selline väike haldjalaadne olevus, väga armas minu meelest.
Ahjaa, märkus nende kaldkirjas tekstide kohta, esialgu küll selle ühe kohta. Tegemist on pühendustega inimestele, kes on jaganud minuga mõnd hetke, mis on mulle väga oluline. hetked, mil aeg kaotab tähtsuse ja tajumine on sügavpuhas.
need nn. kirjad on eelkige mulle endale mälukildudeks, aga ka neile, kellele need pühendatud on.
Tänan tähelepanu eest.
"Laps, kes lumevalgust vahtis, see saab lumepimedaks..."
Sillu

Sunday, January 06, 2008

Ka täna on päev

"Tuuli, tuuli purjed täis..."
Kummaline nagu ikka algab mu suve ja sooja ootus kohe pärast jõule, ometi ei jälesta ma seda külma, külmas on midagi rahustavat ja puhastavat, ausalt öeldas aga ka midagi surnut, elujanu puudumisele vihjavat. Nirvana.
Kappi lastud koimürk on kergelt ära laksanud, õnneks paistab Villul eluvaim sees olevat, lasin ta tuppa lahti, saab surmasuust jalga lasta kui tahab.
Puljongit on.
Kapist võetud riided on laiali maas, koristamine ei ole õnnestunud, kohutavalt külm on.
Hommikul vedelesin voodis, lootsin et kui ma kunagi ei tõuse, siis ei saabu kunagi õhtu ega sellele järgnev hommik.
ma tõesti ei taha kooli minna.
Mu jumal kui rõve see puljong on!
Lootus süüa saada sureb hetkel koos temaga, hiljem keedan kartuleid.
Öakk....
Raha ei ole, süüa ei ole, sooja ei ole, mitte kedagi ei ole, mitte midagi ei ole.
nirvana!
Tegelikult kuulan hoopis Dagöt.
Ma ei salli sellist korra all olevat kaost, mulle meeldib kaos kui piiritu vabadus, ma ei salli seda kui mu isiklikus elus on kaos, aga korra reeglid ootavad endiselt et ma neid täidaks.
Olen nihkes.
Internet ei taha hästi funksata, tegelese tegemiseks pole tuju, miks need asjad üldse ei suju....
Kui Ott linna ei tule, siis lähen kasvõi üksi, mõtte saaks korda, muutust on vaja, aga ta ei paista saabuvat.
Jah, täna on päev, loodame et ka homme.
Sillu ja Villu ja rõve puljong soovivad teile hubast olemist.
Ploomimahl tevitab ka.
Kohtumiseni.

Saturday, January 05, 2008

Sa võta ilust viimne ilu...

Oliverile.

Minu 2007nda aasta kõige ilusam hommik oli see maikuu hommik, kui ma ärkasin sinu kõrval kõuemürina peale. Aken oli veidi paokil ja tuul liigutas kardinat, vihma rabin vastu aknaklaasi oli parim kõigist sümfooniatest.
Sa naeratasid ja ütlesid, et pead päevase bussiga minema ja üksi linnas tolknema, see nägi kena välja.
Ma tõusin üles ja lonkisin kööki, et teha tass kohvi. Me jõime kohvi ja vaatasime äikest ja vihma, ma ei mäleta, kas me ka millestki rääkisime, mäletan, et olin kurb, sest sa pidid ära minema ja rõõmus, sest ma nägin kevade esimest äikest just sel hetkel, koos sinuga, koos kohvi juues, köögis.
Ma tänan sind selle hommiku eest, tegelikult peaksin sind tänama oma kevade eest, mille saa ilusaks muutsid.
Aitähh sulle.

See oli esimene nostalgiline pühendus, neid tuleb veel, ma arvan, sest ma olen selline hull nostalgitseja-naine.
Eks te saate nendega aegajalt pihta.
Olen Tartus.
Kalli.

Friday, January 04, 2008

Jaanuaris on mere ääres külm, mis ei suuda mind sealt ometi eemal hoida, ainult fotokas hakkab külmaga mässama ja jookseb lõpuks kokku.

"Kas kanname endas vihmade igatsust või maailma süttimisohtu?"

Mulle on vihm hingelähedasem

Homme tulen linna.

On hulk vastusteta küsimusi, neid nimetatakse filosoofiaks.
On inimesi kes neile vastuseid otsivad, need on filosoofid. On neid, kes ei küsi kunagi ja neid, kes kogu aeg otsivad, on inimesi erinimelisi.
Oleme ikka veel kuhugi teel.

Asfalt

Meis on midagi laenatud möödunust
nagu sinul emalt kleit brokaadist.
Meil on midagi maksta homsele
nagu auto eest maksta prokaati.

Miski läbib meid nii nagu Eestimaad
läbib maantee, kus sõidame autos.
Sirged teelõigud, ristteed, käänakud –
enda leidmine, enda kaotus.

Nii su suurtes ja tõsistes silmades
nagu tagasivaatepeeglis
näen ma suviselt tolmuseid linnu, kus
meid ei olegi tundnud vist keegi.

Reas bulvareil seisavad punased
gaseeritud vee automaadid.
Bussipeatuse kuumpehmet asfalti
kontsad tikivad hommikust saadik.

Poisid-tüdrukud, õlal kott "Aeroflot",
tuubil bussides sõidavad randa.
Nagu auklikul asfaldil – unelmais
nad end lasevad rappudes kanda.

Ajalehtedest, filmidest, silmadest
silmad loodavad, otsivad miskit,
nagu otsivad tuhandeil lainetel
üksteist morsega sajad radistid.

Radaritena mõtted kompavad
kaugeid baare ja mererandu.
Aastad tulevad-lähevad otsekui
memorandumi järel memorandum.

Mis on kirjas neis märgukirjades,
mille olemasolu vaid aimad?
Me vaid teame, et meile nad määratud
ja et meie pole nende jaoks ainsad.

Poisid suudlevad tüdrukuid väravail,
poisse tüdrukud suudlevad vastu.
Koos nendega suveöö sinasse
linn kui merre Atlantis on laskund.

Aga hommikul tõusevad patjadelt
näod kui hirved sarapuupõõsaist,
näod kui Päike läbi lehtpuulatvade,
linna värvides võõrana rõõmsaks.

Poisid loevad Kafkat. Ja näitustel
kaevad kuuba või borneo graafikat.
Tõekspidamisi näitavad salaja
üksteisele nagu pornograafiat.

Meie sõidame kõigest sest eemale,
piinav-mõistmatut igatsust pettes,
valetades üha rohkem endale,
et see kõik on meil elatud ette.

Seal, seal, kuhu maantee meid kihutab,
tüütult tuttavad, samad on linnad.
Sama suits, sama leib, sama rahutus,
samad filmid, samad prinkpingul rinnad.

Aja helgusest põlend vist punaseks,
keset elu kui kuivavat rohtu, –
kas me kanname vihmade igatsust
või Maailma süttimisohtu?

Nagu avatud tõkkepuud sihivad
telemastid ja kirikud laotust.
Püsib kannul meil, silmist meid laskmata,
õhtu-Päikese tuletõrjeauto.

Thursday, January 03, 2008

2008...lootust veel on

Nüüd on ta siis alanud, alles üleeile arvasin,et olen kaotaja, eile äis, et vahest ma siiski võitsin ja täna....täna olen ma jälle kodus, joon teed ja püüan edasisi asju paika panna.
Tartusse tulen ilmselt laupäeval, kuigi ka Mati sünnipäevale oleks olnud tore ulla.
Pean nüüd teatrikuupäeva ära valima ja vaatama kas saan rahaliselt kõiki neid üritusi lubada, ootamatult on mind kutsutud võrdlemisi mitmesse eri paika.

See kuidas ma ajaliselt kuhugi satun on juba iseasi, lisaks kõigele peab ka kooli lõpetatud saama ja ülikooli minema ja uus eluase tuleb leida ja reisida ja rännata, öeldakse, et see mida sa teed aasta esimesel päeva, kordub terve aasta vältel, mulle meeldib.

Soovin teile kõike head sel aastal.

Measure your life in love.

Siiralt teie, Sillu