Thursday, February 22, 2007

It is my world - Metallica

One dich...
Ma
kuulan jälle Rammsteini ja see on ilus ja hea, ma pole nii kaua kirjutanud ja mul on praeu vähe aega, sest ma lähen kohevarsti Tallinnasse, rongiga, sest homme on vaba päev ja Hoar lubas mind lahkelt enda katuse alla võtta. Gops ja Dani on juba Tallinnas, tahaks Riionit ja Mialeed näha ja Hoari ka, Meliani riided on minu käes, tegelikult küll Curu käes, ma käisin nendega ballil, aga tagasi tulles olin hiljem öösel Curu juures ja kandsin mingit imelikku, aga väga mugavat villast ürpi, ning hommikul unustasin riided sinna. Aga Mel saab need tagasi, koos tahvl shokolaadiga ilmselt, sest ball oli just see üritus, mida mul siis vaja oli, üldse oli eelmine nädalavahetus väga tore, ma loodan et seesamane mis mul nüüd ees seisab talle alla ei jää.
Emps ja co tulevad siia, näen neid laupäeva õhtul või pühapäeval, oleneb millal Tallinnast ära tulen.
Eile olime õhtul Krooksus, nad küsisid mult Iiri kohvi ostmiseks dokumenti...wtf, seda pole kunagi juhtunud, dokumenti mul muidugi polnud, üldse oli seal mingi nõme piff, kes meid õhtul ära ajas...see on Krooks - seal võib olla nii kaua kui tahad, see on tavaline, me peaaegu elame seal.
Jalg suri ära...lollakad jäsemed, ja nüüd läheb ta krampi, ai!
Muide, elu on viimasel ajal isegi elamisväärne, suve ootan, väga. Tahaks kuidagi empsule selgeks teha, et hääletamine on tore ja et pole põrmugi vale mind mööda Euroopat kondama lubada.
Beethoven on lahe, kõige lahedam helilooja.
Olge teie ka mõnusad, mina olen.
Teie siiralt lehvitav Sillu.

Wednesday, February 14, 2007

Kleebu-Seebu

Goblin ja Seebu on siin, Seebu on kleepuv, sest tal oli plaaster käe peal, Goblin laamendab põrkepalliga, nüüd kaotas ta selle õnneks ära ja ta lõi mind, selle eest, et ma selle kirja panin.....koduvägivald, ma ütlen teile.
Tegeliult on mu korterikaaslased: Erlessa, Goblin ja Seebu, ainukene põhjus, miks ma siit ära ei taha.
Ma tahan kodu, pean emale ütlema, et ma kolin välja, sest mul on oma kodu vaja, ma pean selle endale ise tegema. nagu mingi muumitroll.
Make momies not war!
Jah, häid inimesi on olemas, mitte palju, aga üsna mitu.
Mul on hetkel positiivne meeleolu, saaks millalgi gümnaasiumiga ühele poole, oleks veel parem.
Sain teada, et isa läks Taani, see on vahva, kui sa helistad koju ja tahad temaga rääkida ja siis teda pole, sest ta ei viibi sinuga samas riigis.


Ja nüüd postitab ära Seebu, sest Sillut pole enam siin.

Saturday, February 10, 2007

My beloved monster and me...

Hangin endale arvutisse kuulamiseks muusikat, see on toredam, kui Tšehhovi kohta kirjtamine, õnneks sain Antoniga siiski enam-vähem ühele poole.
Goblin helistas enne ja teatas, et minust oleks atraktiivne end Tallinna vedada, aga ma ei saa minna, sest ma tahan sauna ja pärast seda ei lähe enam ühtegi normaalset bussi, üks küll läheb, aga see tähendaks, et ma jõuaks Hoari juurde umbes keskööks, teine võimalus leks sauna mitte minna, aga ma pole tõesti juba paar kuud saunas saanud käia.
Urr! Keegi viis mu meepurgi minema, mulle meeldib piparmündimesi ja ma sõin seda sel ajal kui ma kirjutasin ja nüüd on keegi idioot selle minema viinud....niuks.
Mm, lusika küljes oli natuke mee maitset.
Marii tahtis, et ma talle plaadi teeksin, ma teen endale ka vist ühe, saaks veel head muusikat kuulata, Korpiklaanit jt.
Jeah...õige laul "I'm a believer"
Mitte et ma väga lootusrikkas meeleolus oleks, aga ausalt öeldes, me elame ikka ju hetke seisuga ainult korra ja miks siis seda head võimalust mitte kasutada. tuleb mis tuleb, on mis on, küll ta mööda läheb.
Ma sain teada, et emps pani mind Taani-sõitjate nimekirja, see tähendab, et ma peaksin 15-xx juuli viibima Taanis ja tantsima rahvatantsu. Ma ei oska rahvatantsu tantsida!
Ja Goblini sünnipäev on siis ja folk...urr1
Samas, minna Euroopa suurimale folkloorifestivalile on ka päris lahe väljavaade.
Kui ma kooliga asjad korda saaks.
tegin Taurist eile blogikirjutaja ja rollimängja. palju õnne, Tauri, sinu uued ja imelikud tutvused ootavad sind.
Ma lähen millalgi oma perega päris pahuksisse, hetkel on isegi kõik hästi. emale peab kolimisplaanist rääkima.
Lõpetan nüüd, hiljem ehk veel, elage hästi.
Teie Päikeselaps.

P.S. Tahaks Hannat näha.

Thursday, February 08, 2007

Valus on

Igalt poolt, lihsaed, luud, kael, selg ja seest teeb ka haiget....füüsiline ja vaimne valu segamini.
Viimased positiivsed juhtumised.
1. jõudsin eile koju
2. üleile öösel tegin Vahuri köögis pliidi alla tuld
3. ootasime Raekoja platsil Berilaci (millal see oli?)
4.Istusin koos Dani ja Gobliniga Ruunipizzas ja tegin taldrikule smiley face'i
Viimased negatiivsed juhtumised:
1. Ma olen olemas
2 koolis süüa ei saa
3. kui ma tagasi kooli lähen saan sõimata
4. Mingi nilbik ajas praami peal ligi....jälle.
5. Kõik on omadega p''''s
6. ma valutan igalt poolt
7. Ma ei oska Wordis sisukorda koostada.
Ma ei oska öelda, kas kodus olemine on positiivne või negativne, hetkel vast pigem positiivne.
Ma avastasin, et mulle meeldib klassikaline muusik, nüüd ma kuulan Vivaldit natuke.
Ja siis Iron Maidenit.
Hm, telefoniaku hakkab tühjaks saama, minu oma ka.
Ma olen terve päeva seda lollakat klaviatuuri toksinud.
Hm, tegelikult ei ole kõik nii perses, on hullem olnud, ma olen ikka vist rõõmus, et ma olemas olen, nagu ma saan võtta räige pangalaenu enne maailmalõp saabumist....weee!
"Hungarian rhapsody" - see on nii sürr ja ils ja kummaline.
Muide, ma lugesin eile Tšehhovi korralikult läbi, täna loen Balzaci ära, siis on natuke jälle midagi vajalikku tehtud.
Ma tahtsin tegelikult Daleiose kontserdile minna, aga mul on vaja kodus olla, siin ei ole ma nii kasutu.
Olge tublid.
Head õhtut.
Teie klassikaliselt väsinud Sillu.

Saturday, February 03, 2007

Ja naeratades samal hetkel teie elust kaon.

Mis eil eoli, see on möödas, niipalju võib öelda, et õhtul olime Urus ja seejärel kõmpisin ma kahel korral Annelinna, ning kui meil Seebuga tekkis tahtmine kella poole kahe ajal Dani juurde minna, siis me ka läksime.
Dani juures ma ka hommikul ärkasin, magasin vähe, tunnikese põrandal, vaibal ja pärast tund või poolteist veel voodis. Alguses mõtlesin, et lähen koju, aga siis jõudsin hoopis kaubamajja, sealt ostsin hommikusöögi ning edasi viisid bussid ja jalad mind urgu.
Urus sai jälle tantsitud, seekord oli minu osalus küll väiksem, enesetunnne pole ka praegu kõige parem.
Kodus koristasin, vannituba on kena ja puhas, tolmuimeja tahab ka veel piinamist. Millalgi tuleb Dani siia, siis läheme poodi ja teeme pärast süüa. Gops jõuab ka ehk vastu ööd, või homme hommikul koju ja Uvatha peaks meile tulema.
Kõik küsivad viimasel ajal, et kuidas mul läheb ja ka skõik on korras.
ma tahan heinakuhja.
Heinakuhi - see on see, kui sa vedeled ilusal suvisel päeval heinte sees, vaatad taevasse, tead, et sul pole ei muresid ega kohustusi, sulle tähtsad inimesed on mõne telefonikõne ja kilomeetri kaugusel, piisab vaid helistada, hääletama minna vms ja kõik saavad jälle kokku.
Ehk siis ma tahan puhkust, mitte ainult kooliga sonduvatest kohustustest, vaid ka kogu sellest sotsiaalsest segaduste puntrast, ei ma ei taha üksi olla.
Vahet pole mida ma tahan.
Hetkel ei saa ma midagi muuta.
Mul on tähtis ülesanne, ainult ma ei tea, mis see on, ma pean selle teada saama, enne, kui aasta läbi saab, ma pean selle enne ära tegema.
Teate, elujanu on lahe asi, see on nagu väike leek, mis minu sees põleb, see sunnibki mind hommikul üles tõusma, see on lahe, eriti edasiviiv jõud.
Nüüd ma peaks vist ühe tableti paratsetamooli võtma ja veel natuke koristama, ning siis lihtsalt pikali olema, kuni Dani tuleb, huvitav kas ma üldse jõuan midagi tehtud?
Huh, enesetunne on paha, aga haigemaks ma jääda ei tohi, ma pean kooli minema, see on tähtis, sest see on tuleviku jaoks natuke vajalik, aga see pole kõige tähtsam, antud hetkel pole ma ka päris kindel, mis on.
Vahel muutub maailm unenäoks, ma kõnnin tänaval ja korraga lülitatakse mind välja, ma näen inimesi, pigem vaatan neid kõrvalt, mu kõrvad eristavad helisid, aga tegelikult ma ei kuule neid, minu aeg hakkab liikuma teises rütmis kui teistel mind ümbritsevatel.
Mind ei huvita siis, mis saab, sest tegelikult kaob tõelisus ära, midagi ei saa juhtuda, sest mitte midagi ei ole reaalselt olemas. See on üliväga kummaline olek, reaalsuse ja ebareaalsuse vahepeal, see kestab enamasti mõnekümnest sekundist kuni kümnekonna minutini.
Ilmselt olen ma kroonilisi hallukaid omav inimene.
Olge tublid.
Teie Lillelaps.

Kui Sillu läks Dani juurde ja mina ehk Erlessa tema postituse ära postitasin

Ma pole tegelikult laisk olnud, kuigi postitamisest on paar päeva vahet. Ma kirjutasin ühe sissekande (mis ei olnudki nii halb, kui ma alguses plaanisin) Rate.ee-sse. Ma olen nüüd nädal aega koolist puudunud, see pole eriti hea, aga ma olen olnud väsinud ja haige, niiet...puhkust oli vaja.
Pealegi on mul arstotõend ja puha.
täna on Tartu rahu aastapäev ja Dani sünnipäev, mõlemad minu jaoks olulised üritused. hommikupoole oli nii tore kuulda Untsakaid laulmas igasuguseid vahvaid laule Kaubamaja ees ja vaadata neid lippe ja plakateid ja asju. Tavernas käisin söömas, Martin õpetas Erlessale lingvistikat ja mina jäin pitsale alla, võrdlemisi tavaline stsenaarium.

To be continued
(because the little scum went off to Dani's)
Life is a wee flower, eh!!