Saturday, June 28, 2008

Loom veel hingab

1. Mida sa tegid kümne aasta eest?

Hm, kümme aastat tagasi samal ajal, olin 9-aastane, ilmselt lippasin mööda õue ringi. Koolis ei õppinud siis ka eriti. Nojah, suvevaheaeg oli. Raamatukogus käisin ikka, tädipojaga kaklesin ka, seda enam ei tee.

2. Viis asja “vaja teha” nimekirjast?

Eee...imeda toast tolmu, käia jalgrattaga vanaisa juures, lugeda läbi laenutatud raamatud, minna ujuma, paberid TÜsse.

3. Lemmiksnäkid

Kuivatatud kalmaar, konkurentsitult. Kuigi Suffeli Puffs ja viinamarjad on ka head.

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?

Itaaliasse läheks, puhkaks, sööks head toitu, jooks head veini, ostaks Klimti maaliga klaasvaagna.
Teeks kingitusi, maksaks võlad ära. Rosklide rockfestivalile läheks. Ämbliku ostaks ka.

5. Kohad, kus oled elanud?

Orissaare, Tartu, suved ka Leisis.

Nii, sain selle asja Goblinilt, edasi ei saada, sest olen liiga laisk, nojah, jälestage mind kui tahate, like I would care.

Muide, ma olen elus, haa! Lihtsalt sotsiofoobne, aga üksindusega kipub ka üksildus kallale tulema. Selle vastu aitab blogide lugemine. Muidu ei ole neid hea lugeda - pole millestki rääkida siis, hakkad oma suurtest avantüüridest jutstama kui sõber ütleb: "Ahjaa, ma ju su blogist lugesin..."
Sucks.
Tekib igava inimese tunne.
Niiet ma ei kirjutagi, mida ma viimasel ajal põnevat teinud olen, peale maasikasöömise ja Haapsalu tänavatel jõlkumise.
Niipalju vihjan, et millalgi satun Tartusse jälle, lisavihjeks võib olla Dagö kontsert. oleneb kas ma pileti kusagilt saan.
Nii...uudiseid veel, meil on Orissaares nüüd SEB sularahaautomaat - see on nagu wow!, sest siian oli ainult postipank ja mina kui aktiivne Ühispanga klient, pidasin seda kurjaks isiklikuks vandenõuks, aga näe, tsivilisatsioon areneb.
Sellega seoses üritasin vanu arvutimänge AOE2 ja Civ3 tööle saada, aga ebaõnnestunult. Alati tuleb keegi ja ajab selle vana arvutiromu minu äraolles tupikusse.
Ohjaa, maailm vihkab mind.
Aga mina teda mitte, kuigi mu vererõhk jupsib, käed ja jalad on koguaeg külmad ja kanged.
jama.
Mul pole enam siin perearsti ka, oeh.
Lippan nüüd omi radu pidi minema.
Edu teile.
P.S. Eelnev muusikapala on in memoriam HTG, kummardus suvele ja hümn hullumeelsusele - üks minu lemmikuid.
Sillu

Soundgarden - Black Hole Sun

Friday, June 20, 2008

Olen oma sotsiofoobsuses hetkeks eemaldunud ka perekonnast, täna sain kätte shokolaadi HTGst, andsin allkirjad. Nüüd hiina toit.
Aga täna on selle laulu päev - kuumus on langeud koos pilvedega Tartu orupõhja....on suvi, suvi, suvi, Tartu suvi.

Wednesday, June 18, 2008

Maniakaalses igatsuses avantüüride järele

Argh!!!!
Ma koristasin kõike, mul on kõrini, kõrini sellest, et ma ei tea kuhu minna, et ma kahtlen olemise olemuses!
Kuradile!
Ja ma austan kogu seda alternatiivsust.
Milleks?
Urr...ilmselt on see juhuslik berserk ja läheb üle, aga praegu....EI TAHA!
Igatsen ootamatult Aka järele.
Ja Jussi järele.
ja isegi olli järele.
Miks?
Sest ma tahan olla mässav, sest ma olen seda.
Sest ma olen elus, ma ei tea, "mässama" on nii hale sõa, ma igatsen seda pea ees kuhuiganes sukeldumist, võõraid rõdusid, öist tallinna, hoove ja tänavaid.
Olgu, ma nüüd läehn välkja, Stroom leidis õige maja üles.

Wednesday, June 11, 2008

Tuesday, June 10, 2008

Sunday, June 08, 2008

Depressiivne Kohtla-Järve, varesed ja larparid

Esiteks, ei taha ma enam kunagi Kohtla-Järvele minna, ei, eiei.
Teiseks oli larp mõnus, ennekõike ikka toredate omainimeste pärast, kes seal koos olid. mäng ise oli ka päris muhe, vähemalt miimil olid käed-jalad tööd täis.
Lisaks sellele on kena kui keegi vahel natuke mu pärast muret tunneb ja kena kui keegi kohvikoort külmkappi toob.
Ja malet on alati vahva mängida, zombiga, Zeloriga, kellega iganes, vanaisaga näiteks.
Vahel on hea olla keegi teine.
Varestega on nii, et ma olin täna Hessust tulnud ja kõmpisin mööda teed silla alt läbi, et jalutada jõe ja kanali vahelisel alal ja natuke süüa. Silla juurest hakkas mind jälitama üks päris meeldiv vares, kuni ma kivi peale maha istusin, ta oli vahva, sest ta lendas mul suht koguaeg kõrval, siis ma andsin talle friikaid, ta sõi ja vedas mingi oma sõber-varese ka kohale, siis ma andsin neile mõlemale süüa.
Siis tulid mu selja taha veel paar varest luurama, aga need kaks esimest ajasid neid minema ja kui ma tahtsin teistele ka paari kartulit anda, siis nad lendasid neile peale ja sõid kartulid ära.
minu meelest olid need varesed vinged.
Ega mu muud tei nudkieriti, vedelesin ja õppisin ka, loen nüüd Dostojevskit vahelduseks.
Hetkel siis kõik.
Olge tublid.
Varesed omavad.

Friday, June 06, 2008

Probleemide looja

Täna hommikul koju kõmpides jõudis minuni lõpuks teadmine sellest, kuivõrd ma olen oma probleemide algataja, olukorras, kus ümbritsev on minu vastu võrdlemisi kena, hakkan endale ise muresid tekitama. ja et ikka asi õige oleks, siis peavad need olema korralikud emotsionaalsed sasipuntrad.
Koos uue ja loogilise teadmisega jõudis minuni ka suitsiidi mõttekusest arusaamine, mitte et ma ennast nüüd oksa tõmbama hakkaks, aga ma sain aru, miks sel mõte sees on. Sest nüüd, kui oma probleemide põhjuseks olen ma ise, siis probleemi lahendamisel läbi põhjuse likvideerimise, on suitsiid igati loogiline samm. Egoistlik, seda küll, aga minu isiku vaatepuktist toimiv ja täiesti põhjendatud.
Ja veel, juurdlesin selle üle, kuidas inimene ei suuda olla paigal staadiumis kui ta võiks oma eluga rahul olla, vaid kuidas ta liikumise nimel ükskõik mida teeb, minu puhul probleemide loomine, et ikka mingeid jamasid lahendada saaks.
Lisaks sellele, et ma selle asja peale ise mõtlesin, tuli see meil jutuks ka kirjanduse eksami konsultatsioonis, kus Pluum ootamatult, seoses regivärsiga, hakkas kõnelema sellest,. kuidas inimesed ei suuda leppida sellega, mis neil on.
Üldiselt oli konsultatsioonis mõnus, eriti alguses, kui me koos Pluumi ja Katrega märke vaatasime, siis oli hea turvaline ja hubane olla seal, ma võtaks Tiina endale hea meelega psühholoogiks.
Kapivõtmed on nüüd ära antud, regasin end akadeemilisele testile ka ära, koolieksamiteks tuleks aktiivselt õppima hakata, homme pean siiski veel mängu jaoks ühtteist korda ajama. Ja veel ja veel ja veel. Ei jaksa mõtelda!
Täna oli dnd, ütleks ausalt, et tohutult hea mäng oli, kuu aega oli ju vahet ka olnud, mõnu mängimisest.
Linn haises s*** järele, kuskil vist põles kellegi kemmerg vms.
Tegeluikult oli üks vahva hetk, mul oli nimelt halli teipi vaja, helistasin oma lähedalasuva seltskonna läbi, neil aga polnud seda üldse või viibisid nad kodust ja teibist eemal, nukralt kõndisin siis Supilinnast Piro suunas, kui äkki märkame Jaani kiriku ees Barbarit, toimus umbes järgnv vestlus:
"Hei, Barbar!"
"Hei!"
"Mis teed?"
"Meil hakkas Pirol igav, tulime siia"
"Selge, kuule, ega sul halli teipi ei ole?"
"...On küll"
"....aaah? Päriselt?"
"Jah, see pole küll minu oma, aga võin laenata"
"Eem, aitähh"

Nojah, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
Aga ma nüüd oma vikatit liimima ja siis unele.
Head und
Teie ProbleemitekitajaSillu

Sunday, June 01, 2008

Nõmeda Neliku seiklused

Niisiis, Catil oli eile sünnipäev, päevasest ajast on mälestused veidi segased, Ally oli siis meil ja tegime pannkooki ja ma koristasin. Aga õhtul vedasime ennast Riia tänava kaugesse hoovi, kus Cat oma sünnipäeva tähistas, inimesi oli seal igatahes palju, süüa oli ka natuke, peamiselt pooltoores liha, hiljem ka häid grillvorstikesi.
Igatahes oli meil alguses suur neer. Aga siis grupeerusid inimesed ümber, meie moodustasime esimese irdunud grupeeringu, kes otsustasid minna poodi hea veini järele, jah need olime meie - Nõme Nelik - Sillu, Marten, Erlessa, Markus.
Veini saime, kaks pudelit, head ja mitte nii head, igatahes oli meil irdununa lõbus, ja ma suutsin markust veenda roosade elevantide impordi vajalikkuses.
Siis sõime veel vorsti ja rääkisime veel ja vahepeal üritasid erinevad inimesed meiega ühineda....aga see ei olnud ikka see, ok, lõpuks liitus meiega Lahe Lohe, aga tema oli erand.
Siis käis Nõme Nelik veel poes ja ostis veel veini.
Ja jõi selle ka ära.
Siis me läksime Pizzapoodi, mina ja Marten hankisime koort ja mahla, teised said õlut, siis me lahknesime.
Muide, Erlessa ja Lohe kipuvad kalduma botaanilistele radadele, igatahes suutis üks sirelipõõsas neid korralikult inspireerida.
Jah, Martenil oli hommikul pohmell, haa, ma arvan, et on osad inimesed, kes saavad pohmelli, mis on nende inimeste oma, kes pohmelli ei saa, noh, Marten sai minu ja Erlessa saamatajäänud pohmeli.
Jah, nüüd võiks süüa teha.
Nii, Sillu on sii lustiline, et tsau.