Ei ma nuta Saaremaada....

Pole ammu midagi kirjutanud, kuigi ühteist ikka juhtus. Nuh, Curu sünnopäev oli ju väga ammu, nii et sellest me ei räägi...."Kes vana asja meenutab, sel silm peast välja" . Kohvik avati igatahes juba 18ndal ja mina sain ka kohe töö, jalad karjusid kolm pärva appi, põhimõtteliselt järjest 11 tundi püstijalu pole naljasi, eriti kui pärast sellist päeva koeraga jooksmas ka käia. Aga ma arvan et see tasus ennast ikka ära, kogemust sain ja natuke rayha ka. 27ndal oli Kärtsi sünnipäev kuhu ma kenasti kohale tulin, päev enne linna jõudes oli õhtu ja öö Urus, kus me ei jonud Montemarosot ja Gopsi püksirihm ei kadunud minu süü läbi. Ei, seda ei juhtunud, see oli enne Curu sünnipäeva, tähendab, seda ei ole juhtunud. Igatahes, kui ma reedel linna jõudsin sõitsin taksoga Curu juurde, sest Kadi teatas et ta on seal ja Gops tuli ka sinna ja kuna Curu juurde minnes peab süüa kaasas olema, läksime me kenasti Herne poodi ja ostsime kilo kanapihve, krõpse ja Hustlerit. Nõnda. Muide, te ei taha näha kuidas Curu tantsib, ausalt, see on võrdlemisi hirmutav. Vot, siis me olime seal ja niisama tsill oli ning Curul viskas meist üle ja me läksime Gopsi juurde. Bussipeatuses (Kesklinn) viskas meil üle ja me võtsime takso (Kesklinn - Anneturg, 40eeku) Goblini juures kuulasime peamiselt muusikat, ma käisin korra Tühjuses, ühtlasi avastasin endal peavalu ja palaviku. Mingi kella 4 ajal läksime magama.
Hommikul kenasti kodu poole bussiga 3A, minu puhul tähendas see seda, et ma ei viitsinud kotiga 30 m rohkem käia ja sõitsin terve ringi ära, Goblin tappis aega ja sõitis ka. Ja nuh, ega midagi ei juhtunudi sel päeval, õhtul kõndisin läbi linna küpsisetort käes, mis muide varastati urust ära, me tahame oma ahjuplaati tagasi.
Kärtsi sünnipäev möödus ilma elektri ja alkoholita, mina sõin paratsetamooli, palaviku vastu. Suht vahva oli, vahukooremäng on out. Nii, ahjaa, kallistan kõiki kes seal olid. Magama saime kusagil peale 3, Kui Kadi ja jaanus ära läksid tekkis diivani pääle ruumi ja ma magasin hästi. Hommikul jälle bussi peale, mingil segasel põhjusel sõitsin Goblini juurde, käisime T-Marketis, Gops hullus, ta ostis kokku kohukesi jms. Igatahes, hommikusöök oli olemas. Kella kolme ajal läksin bussi peale, ainult et vale bussi peale, koperdasin mööda linna üle tunni aja, lõpuks jõudisn kesklinna tagasi, otsin bussipileti Saaremaale ja süüa ja Kärts ja Kadi saatsid mind bussi peale ja ees ootas 5tundi haiglast loksumist. Hm, praami pealt nägin kruusalaeva laadimist, vahva, merenduseõpiku pildid on selle kõrval nohu. Oorti kuulan, laenasin plaati, kui karbi kodus lahti tegin sain shoki, pildi pealt vaatab vastu Sünter Sass, appi, mis ajal ta plaadi juba välja andis? Tegelikult polegi see oluline, lihtsalt omakandi inimene,mul temaga mingit sooja sõprust pole olnud ja vist ei tule ka. Aga muusika on hea.
Täna käisin Goblini juures husbarde joonistamas, nüüd teen suurele lehele põhijooned ära, kui Kadrinast tagasi tulen värvin ära ja siis lähen edasi husbarditantsude juurde. Teen oma projekti ära.
Lubasin empsule et olen korralik ja ei hääleta ja tegelen hoolega kooliasjadega, argh, ma ei taha kooli minna. Esimene periood Beier ja ERNI....urrr! Seebule peab homme helistama.
Täna koristasin ja vahetasin kardinad ära ja nüüd hakkab tuba ka looma. Väsimus.
"Ennem Kesselaid see liigub Lalli Tooma laudile
ennem rott võib kassi murda, kui su jätan järele" /J.Smuul/
Muide, narkolaadungeid veetakse tänapäeval allveelaevadega, huvitav kas keegi sai inspiratsiooni laulust "Yellow submarine"
Hm, kohikus sõimati mul nägu täis, mingi tädike marssis sisse ja kukkus mind lihtsalt lampi sõimama, et me tegime kohviku ja poola riiete poodi ei ole enam (on küll) ja et see on nii vastik kõik.
Midaiganes. Mul on metsavendade laulu sõnad peas :)
Võimalik et ma olen siis millestki juba varem rääkinud, võite mainida kui olen, kui ei ole võite ka miskit vahvat mainida.
Head ööd, palju makarone ja rongipileteid kõigile.

Lugege Oscar Wilde'i, ta oli geenius.

Tassike teed, kohe teen endale ja siis püüan panna kirja viimaste päevad olulisemad sündmused. Reedel käisime siis pulmas, kutsutud oli ainult perekond, vaikne registreerimine, Anna oli ilus ja ivar oma tavalise lontisolekuga ka täiesti aktsepteritav. Pärast laulatust järgnes mõningane passimine, mis siiski päädis sõiduga loode tammikusse kus me pidasime täisti kena pikniku ja käisime ka jalutamas, kena oli seal. õppisin juurde ühe kasuliku nipi kuidas raskeid inimesi tassida. Õhtusöök oli ette nähtud GO Spa hotellis, ja nüüd ma ütlen et see oli jama. garneering oli mõttetu ja no mis siis et taimetoitlaste eine, midagi enamat oleks kindlasti võimalik olnud välja mõelda. eelroog. Kurgipüreesupp, külm - öakk! ma sõin selle ära, aga ausalt, enam mõtetumat toitu annab teha. põhiroog: Grillitud köögiviljad riisiga - kui serveering poleks nii vilets olnud, päris maitsev tegelikult. magustoit: Puuviljasalat jäätisega - Kus on jäätis???, puuviljad siiski maitsvad, aga neid annab harva rappa ajada. Sedapsi siis, pulmas käidud, suundusime kohe Pärnusse, laupäeval toimusid tädi pilvi matused. kurb oli. Iseenesest väga ilusad peied, korralik kõne, mitte mingi nutulaul, normaalne muusika, ilmalik asi. Toitlustus oli parim. eelroog. kreeka salat - ilus ja ülihea. Põhiroog: Sealiha, hapukapsas, kartul - veidi tavatult tavaline, aga väga maitsvalt valmistatud. Magustoit: kerge jogurtikook mangokastme ja pirnidega....mmmh! Ja joogiks oli ka korralik jäävesi või morss ja punane vein. pärnusse jäin kauemaks kui plaanisin, aga see oli vajalik, minu ja teiste jaoks ka. Muide, Roland on täielk moosinägu, kõige armsam laps keda ma näinud olen. Igatahes, pühapäeva lõunaks olime Saaremaal, Kuivastu poole peal praamijärjekord 12km. Bussi peale minek jäi ära, käisin hoopis kohvikus kohvimasinat testimas: 2 lattet, espresso, capuccino, roheline tee, tavaline must kange kohv. Tulemus: täielik kofeiinilaks. Et maha rahuneda käisin öösel veel peniga õues jalutamas, paadisadamas ja mujal, kena kuu oli. Magada ei sanud, kella kahe ajal ärkasin üles ja siis olin mitu tundi niisama siruli, õues hakkas juba valgeks minema, siis võtsin vennaskonna plaadi ja kuulasin seda, "Mul oli üks plika" kaks korda, see on ainuke asi mis kindlasti magama paneb, lihtsalt kogu mõttetegevus keskendub laulusõnade kordamisele. Enne uinumist jõudsin veel tuletada meelde ladine keel käänamist ja pööramist, see hakkas mind üsna huvitama. Täna ärkasin vara, mingi poole kümne paiku vist, emps värvis mu pea ära, nüüd siis punapea. Jeh. kadit käisin külastamas ja siis läksin kohvikusse, tegin pisut pisemaid töid, hiljem käisin veel kassaaparaadiga mässamas, kusjuures see kolakas ei olegi nii üliinimlikult keeruline kui alguses tundus. Katsetasime ka erinevaid toite, poest ostsime vajalikku kraami, kui ma äkki märkasin kodujuustu-karpide vahel vaibanuga. Mis ripakil, see ära. võtsin noa muidugi endale, suht vilets ja vana teine tegelikult, aga ikkagi mina leidsin ju. :)
Vihma saas täna palju, sõitsin rattaga mingi 10km, käisin ka ühel kenal karjamaal, mre ääres, polnud seal varem käinud, istusin niisama. täna vast rohkem õue ei lähe. Kõik toredad inimesed on alates 28ndast augustist oodatud kohvikusse "Soneburg", tulge onju, minu pärast.

mul on muide nimepäev täna

Happy little boozer.
Eile sai käidud Põlluäärtel külas, pulma-aastapäeva tähistamine oli, natuke sugulasi ja siis äripartnerid ka. Andree küll ei tulnud kitarret mängima, aga lauldud sai nii umbes kella kaheni, taevas oli tähti täis ja lennukeid, tähed kippusid ka langema, lennukid õnneks mitte. Sõime liha ja jäätist ja kõike muud toredat. maris taidles ringi, njah, niisiis, võrdlemisi mõnus õhtu, ahjaa, shampust ärge sügavkülma pange, seee läheb kenasti lõhki, kuigi, shampusejää on maitsev :p
Täna jõudsid meid külastada juba tädi maia ja co. ja õhtul tuleb mulle külalisi et grillida, lätlased on neljapäeval siin ja reedeks on meid pulms kutsutud.
Urr, ma ei taha kooli minna, kohe üldse ei taha, tartusse tahan küll, heleniga peakski kontakti võtma, et ta ka korra ühte linna Eestis viia.
ja vanemuisele uus elektrikannel, palun.
kadit kiusasin hommikul, käisin vaatamas kuidas tal aiatööd teeb. muide ööseti on tore nooli loopida, ii ajaviiteks, mu koer Rommi ajab näost tikreid sisse. merele võiks minna, tõsisel, eriti tahaks purjetama, kuigi niikaua kuni meil oma jahti pol on asi pisut piiratud. Niisiis, Rocky Horrori jaoks ka punapeaks, ma ei kujuta ette kas ma peaksin end püsivalt punapeaks maalima või mitte, ei taha nagu eriti. Lohisbe täna see jutt, võibolla on asi selles, et vasaku käe all on väike riidekuhil, käsi kisub krampi pisut. hommikul ärgates oli see päris surnud, magades unustasin käe pea alla ja kui siis ärkasin oli sellest ainult kummikinda laadne kolakas järel, natuke vehkimist ja asi läks jälle elama. akud on tühjad, telefoni ja fotoka omad nimelt, laadja on olemas jne. Mis mõte sellel kõigel on??? Suvi saab läbi ja ma pean veel ühe aasta hinges püsima, urr, ainuke lohutav asi on seltskond kes mind Tartud niivõrd kuivõrd ümbritseb. hea et te ikka olemas olete, onju. Ehee, kõrvaldasin käekrambi põhjustnud püksid, nüüd on juba päris ok kirjutada, mulle meeldib kui ma saan vasaku käe toolile toetada, sest ta niikuinii ainult seal a, s, e tähe juures möllab.
nüüd sööma korra, varsti jätkan, pean niikuinii scooby-Do-d vaatama.

Kummalisel kombel ei olegi enam eile vaid on täna, olen vahepeal oma sünnipäeva tähistanud, huvitav oli, võibolla mitte nii väga lõbus, aga meeldejääv vist küll. öösel illikul oli ilus, suur täiskuu, meri ja sadamatuled, võrratu, ma oleks vist kai otsa peale istuma jäänudki, sellline haarva lõputuse vajadus, tunne et siin ongi maailma serv ja midagi muud ei ole, ei tule ega pole kunagi olnudki. Nad on laiule riputanud köie ja tormiredeli, veidi ronimist on tore ja me laulsime ka natuke ja ma käisin ja panin jalad korra vette, külm oli tegelikult, ma ei teagi, ei ole just kuigi loogiline. tahaks kedagi veel siia tuua, et näidata kui ilus on augustiöö. ma pole vist maininud et august meeldib mulle, kui juuni on nagu mõnus vein ja juuli tuline viski, hullumeelselt tormakas rõõm ja lämbe rahulolu, siis august on nagu hea vahuvein, veidi kihisev, köitev, samas rahulikum kui juunikuu, sellline üleüldine heatujulisus.
Tegelikult on mu meeleolu võrdlemisi all, jälle on maailm ilma ühest võrratust inimesest ja ma olen vihane ja kurb, miks on elu, õigemini surm, vahle nii ebaõiglane. ma ei hala, sest elu ongi selline ja kõik toimib nii nagu peab, aga ikkagi, see ei ole õige1 Njah, tädi pilvi on surnud, olgu muld talle kerge, laupäeval on matused, masendav, reedel on pulmad ja laupäeval peied. Urr! leppimine ongi vist kõige raskem. Aga saame hakkama, kuigi, kahju on. Nojah, nüüd ma sattusin nukrameelsuse laine peale, sellest on raske välja tulla, ehk vaatan mingit vana ja head filmi ja joon rummiga teed. oleks keegi hea ja kallistatav siin....tahaks sellist rahumeelset seltskonda, aga praegu pole.
hea küll, lõpetan, kurvaks läks see lugu nüüd :(
Sõpruse Puiesteed kuulan.
vaatan aknast välja, ilsu päike paistab, kaselatv on lojuva päikese kirtes rohkem varjuna näiv, õues on hea, tikrid on ka valmis. kandlemänug harjutasin, ühe loo sian slegeks, sõrmed on valusad. Valus .

Ja Miili tädi hõikas: "Ah sa nummikene..."
Dagö-aeg praegu. Käisime merepäevadel täna, kingitused said ostetud, mina jäin küll väga rahule. Endale leidsin Rocky Horrori jaoks kleidi, keegi võiks aidata mul seda pisut lühemaks teha, siis oleks asi juba vägagi kasutatav. Allkirja pole veel küsinud, kadi lubas mingi ankeedi leiutada. Vanemate moosimine ei tundu kuigi ahvatlevana. Eile käsisin ja võõpasin baariletti, kooki tegin ka, see võõpamise asi on lõbus, tahaks veel pintsli ja värviga mässata.
Hm, mingi oss sõitis aknast tsikli või võrriga mööda, see oli kindlasti see tüse tüüp, kellel on miniatuurne võrr istumise all, omaette lõbus vaatepilt kui ta tänaval vurab.
Linnakohvikus sõime täna, lõhe-kreveti kreemsupp ja puuviljasalat, suht hea. Porgandite arvendamiseni pole veel jõudnud, homme või kui jõuan siis täna õhtul lähen ja ajan need asjad korda.
Sattusime koju sõitma Kuressaare-Tartu bussiga, oi milline kiusatus oli Orissaare peatus lihtsalt mööda lasta ja Tartuni välja sõita. kuid, ma tean et seal pole praegu kedagi ja pealegi, mul on võrdlemisi suured võitlused südametunnistusega, noh, perega koosolemine jms. Mida ma põen? tegelikult on nad ju suurema osa päevast kohvikus ja kui ka mina seal olen siis on niikuinii ainult töö ja töö. Heh, kert sai eile soppa rookida keldris, see oli vihmaga vett täis läinud.
Siis oli minu kättemaksutund, tema muudkui sorkis ja segas kui mina letti värvisin ja siis sain mina rahus õuna (valge klaar) närida ja teise raskest vaevast rõõmu tunda. Vot selline see eestlane siis on, nagu öeldakse, eestlase lemmiktoit on teine eestlane.
Õhtu sisustasime maasis, vaatasime seda "Mereröövel vastu tahtmist". njah, Tauri on meie superstaar, taidles seal ringi. ma ei ütleks et etendus oivaline oli, võrdlemisi keskpärane ja noh, lõppu monoloogi ikka ei paneks ju. Aga mõnel hetkel oli haarav ja kildu oli ikka lahve. kas sõna "lahve" on mandril kasutusel?, Aga "munuke"? Mu vanavanaema kutsub mind ja üldse neid nooremaid ja pisemaid ikka munukesteks. ma ei teagi mida see täpselt tähendab. Saare murre on huvitav asi, ega ma seda ei oska ju, aga vahel jääd kuulama ja saad aru et räägid veidi teistmoodi, näiteks sõnas "öösel" on saarlastel, vähemasti minul, rõhk s-il, nii et see kõlab :"öössel"
Hää küll, jätamae selle filoloogilis-etnograafilise probleemi kellegi targema ja põhjalikuma käsitleda. Minu suust tuleb ikka sedaa mida minu pea välja mõtleb. Täna sain aru, et kapsas on nagu rahvalaul, käib suust suhu, õige ju?
Sellepärast ei tasu mind liiga tõsiselt võtta, vahel ei ole see mida ma ütlen, see mida mõtlen ja ma mõtlen ka ikka igasuguseid lollusi. Kuigi....jumal kaitseb lolle, lapsi ja joodikuid. Mina usun :)
"Warcraft 3" on olnud mulle meelelahutajaks viimasel ajal, elvaid inimesi on Orissaares nii masendavalt vähe, raamatukogutädidega jään vahel lobisema, nad meeldivad mulle. Tädi Elna ikka pakub mulle mingeid raamatuid ja uurib mis ma teen ja millest ma Tartus puudust tunen jne. isegi see teine, kelle nime ma ise ei teagi, on mitu korda küsinud, et kuidas läheb ja mis saanud on.
Inimesed on imelikud, nad mõistavad asjade väärtuse enamasti alles siiis kui on neist ilma jäänud. Samas, asjad on tähtsusetud, üldiselt. Muusika ja inimesed on kõige tähtsamad (egolaks? ei ole kusjuures, ma lähtun sellest mis mind huvitab) ja noh, meri ka ju ja taevas ja need jäävad asjad. Milleks koguaeg muretseda?
jaja...realism ja unistajameel põrkavad alati mingil hetkel minus kokku. See kahestunud isiksus on raske asi omada, nagu kõigest muust vähe oleks, ma hakkan iseendale ka vastu vaidlema.
Eile kirjutasin veel kolm luuletust, kolmele erilisele inimesele, eks näis kas ma need ka neile kunagi avalikustan.
Vabavärsis. ja jälle realistlik mõtlemine karjub mu peale : "Miks sa räägid neist luuletustest kui sa neid niikuinii kunagi ei näita? Idioot."
Olengi idioot, kõik inimeed on, vähemalt natuke, muidu oleks igav ja pealegi, blogi on see mis mina tahan, tähendab, ma kirjutan seda, eks see kes loeb ise teab kas ta jätab lugemise pooleli või loeb lõpuni ja alles siis unustab.
Armastusega Saaremaalt. mina.

Meenutusi jms. Muidu mulinat ka.

Kolm lehma lendas taevas, kolm lehma lendas taevas, kolm lehma lendas taevas...
Ma nägin neid, ma nägin neid, ma nägin neid.

Selle laulu peaks pähe ajama, sõnu on veel kahe salmi jagu, viis oli ka üsna lihtne.
Täna on siis neljapäev, mul on kerge kõhuvalu, aga muidu on kõik hea. tahaks teha midagi, energiaülejäägid jms.
puhastasin just hiire ära, Marii kohe oskab mind vihale ajada, ta tuleb ja sööb oma rasvast saiakest ja seejärel ajab oma rasvased sõrmed mu arvutihiire peale, mis saab ka muidugi lõbusasti rasvaseks. kasutasin puhastamiseks märgi salvrätte, Marii omad.
Juustukooki tegin, see tahab pisut seista, aga õhtuks peaks tarbitav olema, võimalik et mingil ajal tulevad Põlluääred siia, kohvikus olid nad tööl täna ja ma käisin ka , aga mulle tööd ei jagunud.
Vihma sajab, peaaegu kogu aeg, vihm on hea, porgandid hakkavad vohama ja õhk saab puhtaks. Kuigi ajalehtedele see ei sobi, sellist vettinud väljannet lugesin just pisukese aja eest.
Kadi tuleb ka vb siiapoole millalgi, lubasin talle kooki anda ja Hispaania nänni näidata, ta kinkis mulle täna pluusi, ütles et ma näen muidu näost liiga roheline välja.
Nii, nüüd tuleb see Meenutuste osa. ma panin siia selle pildi, aga bussifirma nime lõikan välja, nii igaks juhuks, nad läksid küll pärast meie reisi pankrotti aga ikkagi.
Meenutus ise on eelmisest suvest, augustikuu viimane nädala, vahetult enne Tartusse kolimist käisin Slovakkias. Ma tean et ma olen sellest oksendamiseni muljetanud, aga ma jäin eile öösel jälle mõtlema, pealegi, annab see mulle võimaluse riputada ka siia üles see luuletus.
Ma jätna kirjeldamta kõik need karstikoopad ja mäed, järve ääres lebotamise, kõikuva maja, jäleda vorsti, pidevalt puruneva ja suitseva bussi (hea küll, seda ma päris välja jätta ei saa). Ma ei lasku ka pikkadesse linnakirjeldustesse ega erinevatesse seikadesse bensiinijaamades (va. üks).
Ma alustan oma muljetsemist, meie viimases õhtust Slovakkia pinnal. hetkest mil meie vana uus seltskond oli kogunenud ühte ühikatuppa, joonud ära juba mõningase koguse võrdlemisi häid kohalikke veine. meie jututeemad olid laiad ent tekst võrlemisi detailne. me rääkisime aknatrellide disainist, Slovakkia rahvatantsust, jookidest 8peamiselt veinist) ja silme ette tekivatest täpikestest. Me mängisime ka turakat ja valetamist, mõlemas olen ma kaine peaga äärmiselt osav, kuid tol korral kaotasin ma järjekindlalt kõik mängud. õhtule lisas vürtsi minu üllatav trikk veiniklaasiümberajamises, õnneks tõttas appi Mister proper, nii umbes kümne meetri tualettpaberiga ja päästis päeva. see oli hea õhtu, ka siis kui ma olin suundunud oma kõikuvasse tuppa ja heitnud oma õõtsuvasse voodisse. olin magama jäämas, kui kuulsin ukse tagant mõningast prõmmimist ja valje hüüdeid. Hüüde kõlasid järgmiselt: "Siin Villane Lehm, Ma tõi telefoni. Ma olen Villane lehm, tee lahti! villane Lehm."
Eem, mida põrgut??? - Minu ainuke mõte sel hetkel, järgmisel hetkel sian aru, et püstitõusjat minust enam ei ole ja suikusin rahulikult unele. Lehmamõistatus lahenes hommikul, selgus et kadri oli tulnud vale ukse taha.
Mis puutub nimesse Villane Lehm, siis see oli üks järjekordsetest varjunimedest mis sel õhtul laildaselt kasutusel olid.)
Njaa, nüüd siis see luuletus.

Ühikatuba
lubjatud seinad
tühjad pudelid laua peal reas
Keegi ei keela
ükski ei luba
purjakil mõtted tuiguvad peas.

Trellide vahelt
me vaatame välja
kogu maailm näib lihtne ja hea.
kui keegi kuuleks
kui keegi aimaks
tagasi siia ei tule me eal.

Põrandal sisse
siis võtame kohad
mängime maha end tühise eest
meie ei karda
meie ei hooli
koos läbi tulime tulest ja veest.

Silmades säravad
halogeenlambid
huulil on naer ja segane jutt
nautides hetke
kuni veel püsib
see reeglitu üheöö muinasjutt.

Vot nii, jägmised päeva kulgesid koju sõites, üks öö riia lähistel Statoili bensukas, sulgapalli ja muud entertainmenti nautides, magatud sai bussis jne. Suurepärane oli, kuigi praami peal ma oksendasin ja koju jõudes olin laip, aga võib öelda, et selle reisiga algas minu elu üleskäik, mis on ju positiivne nähe.
niipalju siis muljetest, küllap neid minevikusorkimisi tuleb siia veel, aga ausalt, veel üks ja ma enam ei viitsi. Sestap jätkan oma igava igapäeva jutuga, karl tuli just siia, tahtis netti, ma saatsin ta enne pesema, ma püüan siin veel ühteist ära teha. tuleb nentida, et blogipidamine on lõbus.
Blogimiseni.

uus algus

Seitse jalga vett kiilu alla ja eks ma alustan jälle. Siinolev on minu avaliku (b)logiraamatu esimene sissekanne ja ma püüan seda ka mingil määral elus hoida.
Te ju aegajalt pärite mu blogi järele ja siin ta siis on selline kontrollitud ja tsensuuri läbinud. Kirjavigadest ei saa ma sellegipoolest üle ega ümber.
Jeh...2 august, veel. Täna oli minu jaoks töine päev, keetsin, koristasin ja kokkasin. See on kõik tore küll, aga nuh, kui ikka õli pritsib ja koer liha ära süüa üritab, siis hakkab üle viskama. Õhtul sai kergelt lebole, külastasime üht empsu kolleegi, Muhu Põhikooli direktorit nimelt, ta on tõeliselt tore inime ja me polnud tema juures ammu käinud. Mina, Marii ja Annabel ahistasime tema uut trenazööri, see oli lõõbus, siis viskas isal kriiksumisest üle ja ta õlitas seda, nii umbes kümne minuti pärast kriiksus kaadervärk sama lõbusalt ki ennegi.
Süüa sai ka, see on hea, kuigi mul on tunne et maa olen viimastel päevadel mitme nädala toiduvarud endale sisse ajanud. ja jätkan samas vaimus.
homme teen seda oivalist toorjuustukooki, kirsikastmega lihtsalt suurepärane, viimane kord läks viimaste tükkide nimel tihedaks rebimiseks.
Maret mainis et läheb reedel linna ja ma vist ka, peab merepäevade kava üle vaatama. Seal on see lahe laat ka, mul on Kärtsile sünnipäevakingi jaoks mõned ideed...
nii, ahjaa, meil käis siin hulgem sugulasi, üleeile lasi õuepeal üheksateist inimest ringi, kerge laagri tunne tekkis, nüüd on juba parem. Kallid sugulased huvitusid larpist, hämmastav, Indrek rääkis mulle Uru varasemast ajaloost, ja ka ühest lõbusast hansapäevade seigast. Ning tädi Pilvi pidi nahast välja ronima et rohkem infot saada, ta on mingi 65 vist, aga tõeliselt vitaalne ja lahe isiksus. Ma täiesti kujutan teda ette mingis kostüümis nui käes mööda metsa lidumas.
Siin oli äikest ka, seda küll varem pisut, välk lõi telemasti ja keeras meie muusikakeskuse rappa, ma kaotasin oma Dagö plaadi sinna sisse....nuuks!
Aga isa ostis mulle Metsatöllu "Sutekskäija", see on mingi 20eeku lugu, aga ma ei suutnud seda enam käest panna.
Njah, nüüd kobib Sillu varsti unele, sest Sillul ei ole püsiühendus ja Sillu on väsinud ka ja Elesgalist peab ka veel läbi põikama.
Blogimiseni :)