Mialee blogist...

Your Personality is Very Rare (INTP)

Your personality type is goofy, imaginative, relaxed, and brilliant. Only about 4% of all people have your personality, including 2% of all women and 6% of all men You are Introverted, Intuitive, Thinking, and Perceiving.

How Rare Is Your Personality?

Oh happy day!

Ma jõudsin reedel koju, kuigi hommikul suurte kottide ja kingitusega üle silla kolistades tundus et ma iialgi kohale ei jõua, aga näed, jõudsin.
Laupäevast on mälestused hõredad, ilmselt ei teinud midagi erilist, ja siis, siis tuligi pühapäev.
Hoorey....jõulupühad, süüa saab siin igatahes hästi.
Muide, ma sain oma rolli aastavahetuseks kätte, ehk tuleb köögis natuke ringi vaadata.
Eile olin saunas, mõnus oli, metsas käisime kuuske toomas üleeile, ehk siis pühapäeval...jajaa, vana pea ei tea.
Jooksin mööda võsa koos Rommiga, muhe, pärast saime metsast välja ka, koos kuusega:)
Jõulukingid olid muidugi ka, sain statiivi, kaks plaati Villu Veski, jazz ja tango...mmm! Kampsuni sain ja paar raamatut filosoofiast ja religioonist, nüüd tuleks esseega alustada ja Kaarna referaat ooab ka....
Näe, mõni leiab ukse tagant huskykutsika....tahaks ka, võimalik et lähen millalgi Ohekatkule, aga pean enne Oliveriga rääkima. Mulle tundub et ta sellest väga ei vaimustu.
Aga miskipärast on ta mul viimasel ajal peas mõlkunud, mis iseenesst pole kuigi mõnus.
Mul on kõht kogu aeg täis, väga kummaline tunne.
Ok, ma nüüd vaatan vist filmi või midagi.
Helen tuleb täna külla.
Happy hanukah!
Jõule.
Sillu

Inkognito

Mul on tõsine põhjus arvata, et väike prints tuli asteroidilt B 612. Keegi türgi täheteadlane on seda ainult üks kord 1909. aastal läbi teleskoobi näinud.


Tol korral tõestas ta suurejooneliselt oma avastust Rahvusvahelisel Astronoomia kongressil, aga keegi ei uskunud teda tema ülikonna pärast. Suured inimesed on juba niisugused.


Asteroidi B 612 hea kuulsuse õnneks käskis üks Türgi diktaator oma rahvast surmanuhtluse ähvardusel euroopa moodi riides käia. Astronoom tõestas oma avastust uuesti 1920. aastal, seljas aga oli tal väga elegantne sabakuub. Seekord jäid kõik temaga nõusse.

Näete kui oluline on see, millist ülikonda te kannate...siinkohal teatan, et suutsin oma toast kokku korjata meeletu koguse musta pesu ja selle koju viimiseks ära pakkida, nüüd tuleb mul veel tolmu imeda ja pea pesta ja tegelane korda teha ja natuke lugeda ja siis lähen uuesti magama.
Kool võiks juba läbis saada, igatahes lasen siit reede hommikul jalga, pileti ostsin ära, koju...koju!
Kimya Dawsonit kuulan, mõnus nagu ikka, elu kulgeb ja voolab...taostliku rahuga jälgin ma vastandlikku maailma.
Oh teid põrsaid....Muide Kata oli jube õnnelik oma tiibade ja võlukepi üle ja me mängisime õhtul Kavelipoja mängu, mis päädis dramaatilse hetkega, mil Tartu linnapea Rusa varastas rahvuslikku aarde, mis oli suure vaevaga päästetud Ingmani käest ja toodud välja Marja tänava alt.
Kaisa tuleb homme Star Warsi vaatama, ma loodan, et ma suudan seekord oma mõtted koondada ja loogiliselt ning oma Int skoorile vastavalt mõelda.
Aga ma eeldan et üldiselt saab lõbus olema, kui vaid nii meeletult kiire kõigi asjadega ei oleks. Hinded võtta ja Punga juures käia ja kaardid ja kingitused...kas ma nüüd jõulupeole jõuan hakkab juba kahtlaseks muutuma.
Teate, ma nüüd hakkan tolmuimejat piinama, olge õnnelikud, et te seda minu eest tegema ei pea.
"kalli"
Teie, siiralt, Lillelaps.

Jäääär - Kaks tüdrukut

Poolteist aastat tagasi oli üks õnnelik hommik Tartus.
Puiestee tänavat küll sel korral ei näinud, aga seal olen hiljem jalutanud küll.
Omamoodi on see lugu võrdelises seoses min armastusega Tartu vastu.

Kunagi meil meedia tunnis küsiti, et kes on meie iidolid, mina vastasin, et Villu Veski, seepeale küsis klass, et kes see on....oeh
Aga siin ta on, muusik, repekt, andekas inimene, kes on palju teinud Saaremaa kultuuri arendamises, on suurepärane saksofonist, muidu muhe ja OG vilistlane.
Muide, mu rott on saanud nime Villu Veski ja Villu Tamme järgi.

Homo sapiens idioticus

Laes istudes naeratad sa tagurpidi
Maalt taevasse kukkudes ei saagi haiget?
Ehk oled Zenoni igavesti lendav nool.
Iseenda maailmanaba.
Kus on su tõekspidamiste tõesus tõestatud?
Sa rumal inimeseloom.

Mu siirad vabandused, et kirjutan siia vaid oma emotsioonide äärmusjuhtudel, mis on ka põhjuseks, miks see jutt ei oma säravat kirjanduslikku väärtust. Mul on veidi piinlik.
Mimi...
Terves galaktikas oleme me tagaotsitavad, ma ei saa jälle hakkama, ei omaenda ega ülejäänud maailma päästmisega.
taaskord olen ma magamata, aga vähemasti kasitud ja täis kõhuga.
Vestlesi täna kahe juhuslikus supilinlasega, üks neist helistas tuletõrjesse, teine oli Herne poe töötaja, kes uuris, ega ma mõne ta tuttava sugulane ole.
Kõige ilusam hetk täna oli siis, kui ma istusin Lõunakeskuse raamaturiiuli juures koos ühe tillukese tüdrukuga ja rääkisin talle trollidest ja härjapõlvlastest, tal olid nii ilusad suured silmad....Mulle tehti täna üks kena üllatus
Jõuludeni on veel nädal.
Saamatusest saamatult ma vastan kui koer.

Purjus pea ei tea juuste kainuse valu

Tänane päev oli puhas saast, parim osa oli see, kui ma sain Curu juures üksi koristada ja muusikat kuulata, aga ilma selleta oleks ma ka ringi berserkinud.
Lihtsalt, hoolimata minu hullust õppimisest põrusin ma ajaloos, mul ei olnu kellegagi koos süüa, Kerpat polnud koolis ja üldiselt kippus asi kurvaks.
kurva tuju päev.
homme on kirjand, selleks ei pea end vähemalt segi õppima, kirjutan ehk ühtteist välja ja võtan siis kaasa, ainuke negatiivsus homse õndsa tuleviku sees on inglise keel koos Margitiga, oh well, could be worse.

ENESETAPJATE KLUBI

vanamehed üsna eakad
tornist hüppamas on "peakat"
aga puudub veepind sile
maanduvad nad asfaldile

valmistumas just üks mega-
vana halli habemega
aega röövisil talt juudalt
võtsin väikse intervjuu talt

mis sind vanamehe juppi
meelitab suitsiidikluppi?
Vanamees ei ajand jama
kukkus lahkelt seletama

benjit hüpatud sai eile
selle peale enam meile
püksigi ei tule kusi
teravamaid elamusi

vajame ja siit need saame
aidaku mind jumal -aamen!
seda öeldes minust taandus
hüppas ja pea peale maandus

kostis vaid üks tume mütsak
vana kukkus nagu nutsak
vaikselt lebama seal jäi vaid
veri pritsis möödakäijaid

Selle contra luuletuse luges ette mikk, mulle päris meeldib:)
Hää küll, ehk lisan hiljem midagi.
Hetkel, lehv
Sillu

Igaüks tahab vahel midagi head /Navitrolla/

Sain ajaloo õppimisega enamvähem ühelepoole, nüüd vedelen natuke, kordan olulisema üle ja kobin siis magama. pahkluu ei valuta ka enam, niiet eilne istumine botaanikaaia müüri peal tasus ennast ära, nüüd peaks veel välja uurima, kuidas sealse öövalve olemasoluga on.
Elesgal saadeti laiali ja ometi ei tunne ma end puudutatuna, miks mind üldse ei huvita?
Tunnen ainult kibelust, et kord siit välja saada, ma ei väida et mulle ei meeldiks ärgata selle linnaga koos, et ma ei hooli oma sõpradest või et mul poleks siin armsaid mälestusi. Lihtsalt, ehk on sel etapil aeg lõpule jõuda?
Jumalapärast, ma olen nii kohutav, miks ma ei suuda tasakaalustatult mõelda oma prioriteetide üle?
Urr
Aga hetkel on mul viljalihaga apelsinimahla, mis mulle maitseb, mul on kõht täis, ma olen ajaliselt kenasti õppimisega jõudnud, ei saa kurta.
Koju võiks minna, kuid enne jõule ei ole nagu erilist mõtet, liiga vähe on pühadei aega jäänud.
kummaline, et kui ma kirjutama hakkan, siis kaovad kõik varasemad head ja sisukad mõtted ära ja alles jäävad ainult mingid karjuvad emotsioonid mida ma ei suuda edukalt sõnadesse panna.
kas siis selline ongi ühe intelligentse noore inimese sisukas eneseväljendus?
"Lohulaul"
Lohust või lohutusest?
Mõlemast natuke:)
ma istun paigal aga on tunne kui ripuksin seinal, istuksin seinal...vildakat moodi.
Oleks miskit millest kinni hoida, keegi kes natuke kinni hoiaks.
Oleks ju kena.
Kena õhtut, head inimesed.
(Kannik helistas täna ja küsis millal malet saaks mängida)
Sillu

Mika Grace Kelly

Ma ei oska seletada, miks. Aga ma olen hetkel vaimustuses.

Päike läheb looja...

"Taas kord koidab päev, kus sind ma endas näen ja oma olemuse paremaks muudan..."
Indigolastega on mu tänane õhtu, karin oli ka siin, tegime glögi ja sõime piparkooke, nüüd on see hetk kus ma välja hakkan tahtma.
Bioloogia arvestus oli täna mõrvarlikult raske, aga kehalises sain kõik õnneks tehtud ja pärast tune Wiiralti vaatamine mõjus ka hästi.
nüüd üritan endale paremat olemist luua, esmaspäeval on ajaloo arvestus.
Mul on endiselt raha vaja, manna ütles et tal on ka mingi töö mulle jagada, homme põikan Curu juurest läbi, vaatan kuidas see päkapikk seal raamatutega hakkama saab.
Nii, mu arvuti mängib mulle mäkra ega lase mul osasid filme vaadata, heli ei ole, ehk oskab keegi nõuga aidata+
Koristada oleks siin vaja, Signe tuleb Tartusse niiet kõik eab kenasti särama.
ma olen kohutavalt väsinud, aga eesmärgid on ka midagi väärt.
Ma olen saanud aru et ma olen Ilust sõltuvuses, kahju et oluga nii palju valu kaasa tuleb.
aga ikkagi on ta seda väärt.
tahaks lennata, niisama, langevarjuhüpe ehk toimiks ka, aga praegu on talv, oleks siis lund vähemasti.
Oeh, aitab ka.
Olge õnnelikud.
sillu.

Saaremaa

Muide, see koht on Lahe kinnistu, minu metsa taga ei ole mets, on meri....




viimasel ajal on ühtteist ka toimunud, aga mul on vaja veel füüsikat õppida, riputan siia mõned pildid mis kodus tehtud said.

Lemon Tree Animation (with Subtitles)

Karinile, ennekõike talle, Hannale ja Mannale ja Evelinile ka.
Sidrunipuu laulu nimel:)

Kes näevad ilusates asjades vaid Ilu...

Ärge tulge mulle ütlema, et paneelmaja aknast ei ole võimalik ilu näha, on, lausa imelist ilu.
Peab ainult õigel hetkel vaatama.

Nad on kõikjal

Nüüd ma siis tean. Eesti rollimängjad on moodustanud salaorganisatsiooni ja valmistuvad kogu meie kultuuri üle võtma. millest ma seda järeldan? Aga võtke lahti novembrikuu Muusa, sest see on nende salajane häälekandja, lugege ja te saate aru, kui tõsine on olukord juba nüüd.
See on tore, igas Muusas leian ma mõne tuttava näo, elagu Eesti rollimängumaffia!
Kui nüüd elust endast rääkida, siis hakkab mu tervis vaikselt tagasi tulema, viisime täna taara ära ja saime u viiskümmend eeku, sõime selle eest, jassut nägime Eedenis, aitasime tal pükse valida ja käisime Hessus, statiivi ei saanud, kas keegi tahab mulle ühte kinkida? Või soodsalt müüa, oleksin rõõmus?
Nüüd on meil korralik wifi ka, Kadi ostis täna uue ruuteri.
Nägin unes lehttaigna pirukaid ja kui üles ärkasin, küpsetasin natuke, mis oli iseenesest mõnus, Taliesinilt tahaks Renti laenata, muusika on mul peaaegu peas.
Homme on vaja opinion essey kirjutada, with miss Margit Park...oh lucky me!
ma olen kvaliteetajakirjanudsest sõltuvuses, ma lihtsalt armastan neid paksul paberil ja pikkade artiklitega asju, milles on fotod kunst.
Näiteks Cheese ja Muusa ja LoFo...mmm.
Kuna ma lähen homme kooli, siis peaks nüüd natuke õppima, ja siis tahan ma joonistada ja siis seda pildistada ja homme ka pildistada...dreams that can come true.
Optimism võib ola aiult teoreetiline, aga mulle sobib.
Valukramp.
Olge mõnusad ja terved, Sillu.

Hommikune miljöö

Kohe hakkan tegelema oma kirjandiga, Kadi ja Kaisa on ka kodus, Kaisa suutis just wc poti kartulitega ära ummistada, vastavad pildid on siin.
Kaisa mängib nüüd viiulit, kena, hulga mõnusam on hambaid pesta.
Nädalavahetusel polegi eriti kodus saanud olla, isegi hea, et eile öösel Paidesse ei läinud, Vennaskond oli iga kell illusiooni minekut väärt ja vanaemaga tantsida on ka vahva. Kallid klassivennad, kes seda blogi niikuinii ei loe, ütleksin, et ärge muretsege, ma olengi selline, vahel, vahel olen rahulik ka.
Varesega käisime mööda Karlovat uitamas, see oli mõnus, alates tikutooside vahetamisest mingis trepikojas lõpetades selle hetkega kui ma seisin katusel ja vaatasin Karlovat ja kadrisante, kuigi, enne kevadet ma sinna vist enam ei lähe, jääs redelipulgad teevad paljale nahale haiget.
Laupäeval käisin kunsti vaatamas, seal oli fotonäitus, peamiselt mingid pildid Tartust, aga lahedalt digitaalselt mingitel suurtel ekraanidel, mulle meeldis kütuserongi pilt, ma fanaatiliselt armastan ronge ja rongide pildistamist.
Mingit filmi vaatasin ka, Sven mängis seal...well. Ja oma tavalist lemmikut teisel korrusel vaataasin ka.
viltuse maja galerii on üldse üks mu lemmikkohti.
Nüüd mu kael valutab, hea et magada sain, otseselt und ei ole, kohvi jõin ka juba ja sõin mingit pitsat mis mulle ei maitse, jep, keemilisse puhastusse pean minema, paar jopet tuleb korda teha, talv ju peaaegu käes.
Pesu on lademetes.
Häiriv, sokke tuleb jälle küürida, sukad sain eile ronides katki.
eile oli Vennaskonna ajal jube nostalgia, 17 kevadist hetke tõid lausa pisara silma, aga ma olin üleväsinud ka, hea et koju sain, kuigi alguses panin tänavaga mööda.
Olgu, nüüd kirjutama, Pluum nõudis homseks, kooli nagu üldse ei taha.
Sayonara.
Sillu.

Kimya Dawson - Lullaby for the taken

Nukkerrõõmus on mu elu, aga ma elan.
maybe you feel better if you scream today...

All the ways are free to go

Hei, nüüd ma natuke kirjutan jälle, leidsin siit kirjtuslaua nurga pealt wifi ja lükasin tooli ka siia, see on peaaegu et mugav. Dani luas netti tulla ja homsest mängust natuke rääkida, mul on kahju et ma Jõgevale ei jõua, bussiliiklus on nõme.
Aga ma saan hambaarsti juures olla ja pärast kooli minna, isegi kui ma seal eriti rääkida ei saa, sest nüüd o mul sealolemiseks põhjust.
Kuigi täna oli suht jube päev, o mul siiski La vie boheme, mis teeb mu tuju heaks ja paneb mind mõtlema, et mul on vedanud.
sibellega rääkisin täna, neil paistab seal vahelduva eduga hästi minevat, leeguanibeebid on juba ära jagatud. igatsen sinna, pole ka midagi imestada, seal on üks mu kodusemaid paiku.
Täna oli koolis leebe, töövarjupäeva puhul vaatasime füüsikas Simpsoneid jms. ja eesti keeles tegime kollaaži ja kirjutasime. Ma suutsin saada hakkama depressiiv-sürreaalse pildiga tühjast toast tooli, silma ja uksega.
Ma olin kurb, see pilt meeldib mulle, jutt tuli ka vastav.
Curu ütleb, et ma võiks nautida ja endasse uskuda, püüan sellega tegeleda, aega peaks veel olema.
Tiiu juures käisime, teed jõime jne.
Pesu püüan nädalavahetusega korda saada, järgmine nädal olen korra Tallinnas, ehk saan ööseks Hoari juurde.
Teie olge muidu muhedad, ma rabelen siin vaikselt edasi.
sillu

The 69 Eyes - Perfect Skin

Pühendaks mehele, kes ongi pärispatt...Eyes like sin.

Peata pääsuke

Eestis on üks koht, mille olemasolus ma sageli kahelda tahan, see on üks väikelinn, kuhu me vähemalt kord kuus satume, ausalt öeldes näib mulle alati et satun laupäeval teadmata põhjustel rongile minema ja pühapäeval pannakse mind Tartu kesklinnas autost maha, nagu vahepealset polekski, ehk ei olegi, kuid siis ei saa ma aru, kust need mõtted mu pähe savad, et ma kui peata kana ringi käin, õigemini kui peata pääsuke, lund sajab, pääsuke on surnud, mul on hea, kaotused ei ole alati kurvad, võidud ei tee alati kadedaks, et jätkuks Mängu Ilu.
Hommikud on alati sellised, kohvi nimel teeksin ükskõik mida, kui ma ta lõpuks saan olen ainult suur hulk heatujulisust.
Alati peab hommikul lahkuma, on reeglid.
Reglementeeritud vabadus, täielik vabadus, vastutus ei saabu enne hommikut - mugav.
Miks ma sellest kirjutan on ebaoluline neile, kes seal käinud on ja veel ebaolulisem neile, kes ei ole, mina tahan nii.
ma tänan.
Mul on hea meel, kui keegi on minult midagi õppinud.
Jumal kaitse vennaskonda ja päevad väärt on elamist...
Koolis on jama, muidu läheb hästi.
Homme dnd.
Kalli.
Sillu

Pink Floyd - Another Brick in the Wall

See oli hea aga masendav film, lisaks filmile, õpime me maailmasõdu ka ajaloos. Põhjus miks see siin on, on hoopis teine, nimelt oli meil täna kehalises vaja teha harjutusi pingil, kõndides ja hüpates, nägi välja nagu oleksime mingil liinil, siis tuli see lugu meelde.
tegelikult on tartus toredaid taksojuhte ja Vonnegut ja Wilde on kaks meest keda ma armastan :P

The White Stripes

see näeb nii hea välja, kõlab nii hästi.

Kimya Dawson - The Beer (fan video)

Had a nie day

Never feel like I did that day

Fate, is there fate, is there true love? Inglise keele tunni ajuvabad teemad, ma ei saa aru, kas need inimesed ei ole kunagi laksust armunud olnud, see on natuke hirmutav, ma ei tea, aga pole ka minu asi.
Teate ka milline fking depressioon mul on, see on jabur lausa, käin ja kiunun, aga eks ta läheb mööda, valu läheb mööda.
Reedel lähen ma Deppi, see saab huvitav olema, ma arvan et ma kohtun ehk mõne uue põneva inimesega.
Teate, ma ei jaksa.
Persse.
Ma tahan Veneetsiasse.
Lähen ka.
Kas keegi tahab minuga ära põgeneda?
Andke teada.
Ma armastan teid ka.
Teie Sillu

Luule on hetke peegeldus, sõnadesse pandud.

Meil oli täna luulekavad, see oli tore, muu oli cräpp, mul on terve päeva kehv olla olnud, pluss halb tuju ja ebaõnnestunud kontrolltöö. Mariile pole ka veel saanud helistada, tahan talle õnne soovida, see-eest sain oma toa korda.
Ehk lähen ja söön natuke seda tatart, mis Kadi keetis ja siis õue ka korra.

If you can keep your head when all about you
Are losing theirs and blaming it on you,
If you can trust yourself when all men doubt you
But make allowance for their doubting too,
If you can wait and not be tired by waiting,
Or being lied about, don't deal in lies,
Or being hated, don't give way to hating,
And yet don't look too good, nor talk too wise:

If you can dream--and not make dreams your master,
If you can think--and not make thoughts your aim;
If you can meet with Triumph and Disaster
And treat those two impostors just the same;
If you can bear to hear the truth you've spoken
Twisted by knaves to make a trap for fools,
Or watch the things you gave your life to, broken,
And stoop and build 'em up with worn-out tools:

If you can make one heap of all your winnings
And risk it all on one turn of pitch-and-toss,
And lose, and start again at your beginnings
And never breath a word about your loss;
If you can force your heart and nerve and sinew
To serve your turn long after they are gone,
And so hold on when there is nothing in you
Except the Will which says to them: "Hold on!"

If you can talk with crowds and keep your virtue,
Or walk with kings--nor lose the common touch,
If neither foes nor loving friends can hurt you;
If all men count with you, but none too much,
If you can fill the unforgiving minute
With sixty seconds' worth of distance run,
Yours is the Earth and everything that's in it,
And--which is more--you'll be a Man, my son!

--Rudyard Kipling
Õppige sellest, seniks edu teile.
teie, nukkerrõõmus Sillu.

Sügisserenaad

Kas teie ajalooõpetaja on teile kunagi tahvli ees oma noorpõlve lemmikluuletajat tsiteerinud?
Ristikivi suutis mind täna natuke üllatada
Muidu oli koolis nagu ikka, matemaatika osutus uskumatul põnevaks ja ma veel kaalun eksami tegemist. Liile oli ka rõõmus, kui ma talle ütlesin, et matemaatika on lahedaks muutunud. Ja on ka, Statistika ja kombinatoorika omavad, eriti tore on vaielda asjade üle, mis puudutavad ülesannete loogilisust ja praktilisust, sest neid nad teps mitte ei ole.
Nüüd mu käed tõmblevad, sest ma pesin nõusid ja oma sokke, aga kreemi pole veel võtnud, aia.
Nüüd olen Tätte - lainel, hea on, sõin ka. käisin hullul poeretkel, Eedenis, Rimis, Säästumarketis ja lõpuks Sparis, jala oli tuulega sillal päris karm, aga mul oli ülim missioon porgandipirukale ja hüatsindile, kahjuks ei saanud ma neist kumbagi, aga Dagö ja hull väsimus ei lasknud nukrust ligi.
Energilisus kestab, koolis tundub juba päris huvitav, ainult hommikul ei viitsi kohale minna, täna küll magasin oma kaheksa tundi ja proovins seda sel ööl ka teha.
Mis mul mõtteis toimub on raske öelda, tahan end meeletult harida, raamatupoes olen kui marutõbine riiulite vahel, jõuluks võite mulle julgelt raamatuid kinkida, raha ka ja midagi mõnusat, pehmet ja muhedat. Mütsi ostsin endale ära, nüüd on mul hatu, millega tänavatel kõrvad soojas pidada.
Mariile pean sünnipäevaks kaardi saatma, jõulukaarte tuleb ka osta, tahan sel aastal kingijamaga varakult valmis saada, Soome võiks ka kirja saata.
Reedik olla helistanud ja Rommit näitusele tahtnud, eks nad hakkavad trenni tegema. Natuke tahaks koju, teisalt tahaks hoopis kaugele ära, loodan, et isa saab mind ikka Hamburgi kaasa võtta.
Tali oli täna koolimajas ja tänaval ka, süüa kahjuks Narva mntl ei teinud, aga pole hullu, sain sel ajal poes käia. Reedel lähme Galaga koos jälle ronima, see mulle meeldib, pärast on mu käed jälle kasutamiskõlbmatud.
Muidu on mul nädalavahetus vaba, kellel häid ideid on võiks mulle ka mainida.
Siia otsa nüüd üks sonett, ilus, klassika - Shakespeare.

SONNET 55
Not marble, nor the gilded monuments
Of princes, shall outlive this powerful rhyme;
But you shall shine more bright in these contents
Than unswept stone besmear'd with sluttish time.
When wasteful war shall statues overturn,
And broils root out the work of masonry,
Nor Mars his sword nor war's quick fire shall burn
The living record of your memory.
'Gainst death and all-oblivious enmity
Shall you pace forth; your praise shall still find room
Even in the eyes of all posterity
That wear this world out to the ending doom.
So, till the judgment that yourself arise,
You live in this, and dwell in lover's eyes.

Gorillaz - Feel Good Inc.

Ma olen alati tahtnud lennata saarekesel, millel on tuuleveski ja mille serval saaks jalgu kõlgutada.

Gorillaz - Clint Eastwood

Minu isa lemmiklugu....
Nüüd näete minu tõelist mina, haa.
Aga Gorillaz on tore.

American Beauty (the ending)

Ma tunnen end väga energilisena, kuigi kool on alanud, sain täna juba kiita, tundub et kõik läheb hästi, ainult natuke nukrust kipub õhtuti hinges närima. Siis ma vaatan seda videot ja tunnen suurt tänu oma näruse elu eest. Hah, ega ta nii halb polegi, praegu joon oma Jäägermeistriga tee lõpuni, siis vaatan natukese flmi ja lähen magama. Puhkan rahus, ma loodan, eile mõtlesin terve õhtu ainult jõuludest ja kinkidest mida osta on vaja.
Muide, kas keegi saab mull filmi anda, "The Illusionist" i nimelt. Tahan seda oma emale kinkida.
Täna on Guy Fawkes'i päev...remember, remember the fifth of November.
Olge tublid, meie alumised naabrid on tõprad, kuulavad muusikat, saasta hetkel.
head ööd.
Sillu

02 - Under the Weather - KT Tunstall

Varjust hüpata üle.

Ma nägin eile nutvat leinakaske, ja falckmees tegi mulle trahvi ja mul oli sllest nii ükskõik, tahtsin ainult küsida, et kus ta oma saapad sai ja kas talle meeldib see töö ja kas see rõve tüüp peab seal olema, kuna ta haiseb suitsu järgi ja varjab mu valgust jne.
nujaa, ja hiljem olid mul jalad märjad, sest lumi muutus veeks ja Liis oli sama nukker kui see kasepuu ja ma läksin koju ja jäin magama, et Tiiu saaks mulle hommikul helistada ja mind koertenäitusele kutsuda, seal läks mu süda närvidest suht pahaks, aga muidu oli ju tore, seda et, see njuufa, kellele ma pai sain teha, ilastas küll mind täis, aga oli ise nii armas.
Homme algab kool, ahhaa, tahaks et vaheaeg edasi läheks, poodi läheks ka, fk, ma pean seda trahvi maksma.
oeh.
Aga pole hullu, saaks kool läbi, saaks siit minema, lugeda ma eriti ei jõudnud, sest Kadi tuli ja rääkis minuga ja nüüd on juba liiga pime, ma lähen ja söön hoopis midagi ja siis ehk Eedenisse, sest ma ei taha siin paigal olla.

ootaja aeg on nii pikk.

Ilusat õhtut, Sillu.

Kas sa kuuled kuidas lumi langeb?

See lumevaikuse hääl on üks võimas heli, täna hommikul hakkasin ma naerma, kui Zelor kardinad eest tõmbas ja ütles, et lund sajab, ma olin ikka väga rõõmus. Ma ei hakka pikemalt Kadrinast rääkima, ma ütlen, et tore oli ja nüüd on lumi siin, esimene lumi, see on see ülev tunne, kui oled midagi väga kaua oodanud ja siis korraga ühel laupäeva hommikul, pärast hingedepäeva on see käes. lausa lampi.
Kui keegi tahab siis võib mulle glögi tuua, nimelt on mul täna suht home alone õhtu, Kadi pole tulnud ja teatas, et ei tule ka ja Kaisa on Karli juures. Ema-isa sõitsid ka tagasi, käisime poes ja nüüd on mul kapis süüa, haa1
Muide, reedel oli hommikul tormi ja me ei saanud kohe praamiga üle, lahe oli, toidumessil käisime ka ära, lisaks sellele, et ma kõhu täis sain, visati mind saiaga ja suured maskotid lehvitasid mulle - it was ok.
Koju jõudes avastasin üllatusega, et mu tuba on päris korras, homme koristada pole vaja, õpin ehk natuke, muidu tõotab olla puhkamist pakkuv nädalavahetus.
Olge tublid ja andke teada kui teil midagi toredat plaanis on.
Teie lumehull Sillu.

Kuulake laulu lumeinglist.

Smells Like Nirvana

jep, life is fun

nirvana - smells like teen spirit

Kõik on Manti süü, toon lihtsalt, et saaksite võrrelda, nirvana mulle meeldib, aga suht naljakas on.

Guns N' Roses - November Rain

Keegi kunagi ütles, et talle meeldib kui rockmuusikud klaverit mängivad, olgu see talle pühendatud. Aga üldiselt, ilusat novembrit teile, minu meelest on see ilus lugu.

Taevas lööb halliks

Seda ta teeb, eile oli siin küll päike, aga täna on pilvine ja vihmane, eile olin õhtul Leisis, käisime mere ääres ka, toppisin majas takku palgipragude vahele ja isa lakkis, päeval oli meil Kaduga shopping Orissaare moodi...jajaa. Kohvikus olen nüüd viimastel päevadel söönud, Liisa juures käisin ka, viisin plaadid ära ja ajasin juttu. Tahaks õhtul sauna, emps on kuhugi kadunud, ehk tuleb varsti tagasi. Homme tagasi mandrile, Kadrinasse ilmselt, laupäeval olen jälle Tartus.
Pole elul häda midagi, lugesin Salingeri, siis tekkis natuke masendust, aga muidu oli päris hea, ehk jõuan Hemingway ka ette võtta. Tuba hakkab külmaks minema, nüüd rohkem ei küta, lähen ju homme minema.
Juba ongi väljas pime, talv, novemver algas.
Mul pole midagi teile öelda. Aint paar pilti on ühest hallist pärastlõunast.

See on muide meie jänes, ma ei mäleta ta nime, olgu ta lihtsalt Jänes.
Ja see on Rommi.

Kuuseebu

Ema kinkis mulle täna hommikul selle luulekogu, Contra autogrammiga ja puha. Seebu ise kinkis mulle sokid, villased, triibulised ja lõbusad. Kohe lippan koristama, siis mässan läpakaga, et saaks normaalse Office'i ja ehk saan Sims 2 ka tööle.
Saaremaal on hea olla, kuigi ilmad on hallid, aga siin on soe ja hubane ja hetkel on ahjus tuli ja ma jõin kohvi ja üldse kuidagi mõnus on kodus vedeleda.
Isa läks täna Leetu, eile õhtul tegime veel ahjus seeni, raamatukogust tõin paar kirjatükki, kohustuslikku träni, siiani on päris huvitav olnud, loen vaikselt, üle viiekümne lehekülje korraga ei viitsi.
Lilled tuleb ka ära kasta, oi-oi, ma loodan et saan enne ema tulekut valmis, tahtsin kooki ka teha, seda munavahuga, mis tuletab mulle meelde, et selle retsept on mul blogis olemas, teisalt, võiks hoopis midagi muud proovida, mingit jäätisega söödavat asja, sest jäätist meil on, suur karp....pealegi pole vanillijäätissega niikuinii midagi muud teha.
...

Nüüd ma lõpetasin koristamisega, huu.
Söök on ka valmis, kõht juba lärmab niiet ma hakkasn kohevarsti sööma, natuke teemamuusikat enne...fk, keegi tohman lasi koera sisse, vean kihla et ta käpad on mustad.
Ma ei suuda vahel seda lauslollust taluda mis siin on.
Niiet ma ropendaks siinkohal natuke, aga kuna ma olen korralik tütarlaps (jah, kuradisarved on hetkel riiulis), siis ma seda ei tee, vaid lähen hoopis sööma, seejärel teen rattaga väikese tiiru.
Tüng, värdjad!
Ei mingit filosoofiat täna. Ehk hiljem.
Olge munukesed.
Teie Saare-Sillu (kõlab haigelt, onju)

Samson

Ma pole tegelikult nii nukker, see lihtsalt meeldib mulle ja meenutab mulle ühtteist, üldse, alati kui ma ära lähen tuleb nostalgia kallale.

Neil Young, Going Back

Indiviidsed mõtted

Ma lähen homme homme ära, haa, ja ei tule tagasi enne kui järgmisel reedel. Hetkel lähen ma kohe-kohe koristama, see on oluline, siis pakin oma asjad kokku ja jään unele, roti viisin juba ära, passipildid on käes, näen nende peal välja nagu Rappja-Pipi...aga pole hullu.
Parandasin pükse, tore oli natuke õmmelda, nüüd on need ka korras, sokkide osas pean veel mõtlema, sest need on ka otsas, ehk pesen ühe või kaks paari...millised probleemid.
Homme saan Kassinurme, Jõgeval võiks Manti nähe, teda pole ammu kohanud.
Muide, ma magasin täna sisse, jäin füüsikasse ainult tund aega hiljaks, Siim ütles "Tere." ja muud ei midagi, lahe tund oli.
Järgmised kirjutused tulevad kusagilt pärapõrgust või Saaremaal.
Seniks, olge toredad,sest mul on sadamiljon tegemist, ehk ikka kohtume millalgi.
Teie, väike Päts (üks haigemaid hüüdnimesid muide)

Beer!

Mul on õllet, Kadilt sain, kuulan Pink Floydi ja mingit hispaniakeelset muusikat, püüdsime leida Regina Spektorit, aga ei leidnud, tjah, hiljem saab läpakad kokku ühendada ja saata.
Seebu püüab mulle selgeks teha kuidas tema juurde jõuda, see on päris tore, õppima peaks ehk ka kuigi ma jätsin kõik oma raamatud kooli, niiet ma ei oska midagi teha, varsti lähen magama.
Tahan oma unerütmi paika saada.
Hehee, kass kes kõnnib omapäi, tahaks ikka reedet, saaks siit juba minema, täna käisin Emajõe ääres jalutamas, seal oli vareseid ja lehti ja piisavalt vähe inimesi, üldiselt meeldiv. Kooli polnud ka väga hull, matemaatika on praegu lihtna ja bjoloogia elan ka kuidagi üle.
Nüüd tulöi suisa laulutuju peale..heh, homme viin roti Tiiu juurde, eks ta elab vaheaja seal, saab kurki ja muud head paremat, seal on see merisiga ka, kes näeb välja nagu tolmuhari.
"Hommikul on hea, päeval väga hea, õhtuti on erakordselt hea. võin poris tallata, võib vihma kallata, ikkagi on trallalallalaa."
tätte siin.
Nüüd ma mõistan Kadi tundeid ja lähen pead pesema,. pealegi sai õlu otsa...elu on nii ebaõiglane, ka Kadi mõistab seda..jajaa, läbi õllepudeli on maailm vahel roheline.
Kuigi puud juba paljaks jäänud...tahan lund!
Oki, Kadi juba sureb piinades, ma olen sadist..muhahahaahaa!
ok, ligimene armastab.
hiljem jätkan.

Regina Spektor - Fidelity

Long live the king!

Tere.
Täna ma nägin Sõpruse sillal kolme idiooti, ei, lausa troppi, kolm väikest naga, kaks kiusasid kolmandat, üsna julmalt pealegi. teate milline viha mind haaras, aga ma neile ütlesin ja aga nad tahtsid mind mõnitada ja kui ma siis kenasti nende poole pöördusin, olid nad korraga segaduses, ega teadnud, mida öelda, see oli kuidagi kibedalt naljakas. Rahunesin alles hiljem, kui ma juba Tarusse oli jõudnud.
Praegu tulime Tiuu juurest, jõime teed ja sõime kaneelisaiu. sillal nägin Ukut, kes jooksis ja Efkat, kes tuli jupp maad taga pool, tegid mul tuju paremaks.
Koolis ma täna ei käinudki, hommikul oli hambaarst, kes saatsi mind veel röntgenisse ja siis ma käisin seal ja tegin veel passipildid ja apteegist tõin mingi suuvedeliku, mida arst osta käskis, siis oli mul nälg ja kui ma söömise lõpetasin oli igasugune võimalus viimasesse tundi minna ka mööda läinud.
Nujah, homme siiski kooli, ega seal ju midagi halba polegi, kuulsin et Park annab jutustada, ega seegi mind tapa, kunstiajaloo tegin ära, nüüd ei peata mind enam miski :)
Eile olime Juliuse juures, kella poole kaheteistkümneni välja, siinkohal meenus mulle Jääääre laul suurest lahkusest, mis algab sõnadega: "Kui aega saate, tulge minu juurest läbi, mis siis kui tornikell on löönud pool kaksteist..."
Tore oli igatahes, sõime ja jõime ja mängisime kaarte ja ajasime niisma juttu, muusikat sain jälle ühe plaadi jagu, vastu teen talle ühe plaadi Neil Youngi, kunagi küsin talt seda aafrika muusikaga plaati ka.
Jah, ja inimesel on silmadest näha kui ta tõtt räägib, aga mitte alati ei ole see lihtne.
Miks ma tahan, et kuningas kaua elaks?
Ma ei tea. Pikaealisus on mingis mõttes oma väärtuse kaotanud, ehk oleks seda siis õige soovida, sest ka kuningad on oma väärtuse kaotanud, oma võimu õigemini.
Ehk on see lihtsalt epitaaf autokraatiale, mälestus isikukummardamisest. Viimane ei ole ju kadunud, ma ei mõista...The king is dead. Long live the king!
Nüüd tuli mulle meelde Alenderi luuletus "To mr. lennon".
Asjad muudkui seostuvad ja seostuvad, nii võib omadega ei-tea-kuhu välja jõuda, samas, ehk polegi seal kõige hullem.
Ootan juba nädalalõppu, Tallinna ja Seebu juurde, ehk tuleks keegi minuga Kassinurme, ehk tuleks keegi minuga Tallinnas jalutama, ma ei tahagi kellegagi rääkida, vaikimine oleks piisav, ilusad silmad ja tund aega vaikust.
hingan ilust.
Nüüd lähen ja puhastan rotipuuri ära. kas keegi tahab rotti?
Nad elavad ainult kaks aastat, see murrab mu südame, elu on julm, tahan et Villu kauem elaks, ta on ju armas ja minu sõber.
Elu on karm, aga seeeest ebaõiglane.
Jumal kaitse kuningat ja minda ka, kui sa olemas oled, kui ei ole, well, siis mind eriti ei huvita.
Igavene suvi hakkab jahedaks kiskuma.
Kena elu jätku soovib teile Väike Päts e. Sillu.

Mõtelda on mõnus

Nüüd siis teise nurga alt, Ristikivi vist ütles, et alati tuleks tuua kaks vastanduvat argumenti, siis nad tõestavad teineteist ja samas lükkavad ümber.
ma teen kooki praegu, terve korter on õuna ja kaneeli lõhnu täis, ehk teen hiljem mõned pirukad ka kadu lasi jalga ja ma mõtlesun, et nüüd oleks tore midagi kirja panna.
Liisa ütles, et talle meeldib mõelda, ma nõustun temaga, aga ma pean selle ebasoovitatava mõtlemise all eelkõige silmas seesugust pikka juurdlemist ühe probleemi üle, mis hinge närib ja haiget teeb ja mida sa niigi juba kümne kandi pealt vaaginud oled. ehk siis isiklike probleemide üle pea murdmist. kui ikka asjade lahendus ei ole sinu teha, siis milleks närvi krussi ajada.
Iga inimene vastutab nii kaua kuni vastutamine on tema võimuses, maailma päästa ei saa laksust, selle nimel peab töötama ja alustada tuleb iseendast, oma mõtete vabaks laskmisest ja uutele ideedele avatud olemisest.
ohoo, kas siin nüüd loogika ka oli või kas mu mõte kohale jõudis, seda ma ei tea, aga ma olen üritanud ja seegi on positiivne.
Siinkohal tuleks rääkide enesetõhususest ja positiivsest sisekõnest, sellest saab lugeda HTG kodulehel olevate õppematerjalide alt, kui võtta lahti Anna-Liisa psühholoogia või õpioskuste kursus, kes parooli ei tea, võib minult küsida.
Hetkel on taevas üks suur pilv ja päike paistab selle alt, see näeb kena välja.
Parem kui mina, punasetriibulised põlvikud, patsid, sall ja triibuline kampsun, püksid sain õunaplekiliseks...hehee.
Aga mulle meeldib olla rõõmus boheemlane, see mõjub pühapäeviti hästi. ma loodan, et kui ma kunagi oma perekonda oman, siis nad kannatavad mu pühapäevatujud välja. ega ma neile valikut ei jäta.
Isa helistas, ütles et saun saab alles suveks valmis, niuts, tahan sauna.
Nüüd on õnneks ainult üks nädal kooli veel, lubasin nädala lõpus Seebule ka külla tulla, see tähendab et mind võib millalgi ka Tallinnas kohata, kui keegi mind näha tahab võiks teada anda:)
kuulan iiri muusikat, lavatantsu ajad tulid meelde, tantsida ei ole nii ammu saanud, viimati oli vist Riioniga Narva mnt. 89 koridoris üks lõbus ja pikk polka.
Eks ole üks mu unistusi minna Iirimaale ja see päris õige stepptants ära õppida.
unistused, jah.
Oleks nad tõesti see edasiviiv jõud millesse uskuda.
Nüüd kadus päike päris ära, tee on ka otsa saanud, ootan et kook juba valmis oleks, peaks seda ehk korra vaatama minema...nii, koogiga läheb veel jupp aega, uue tee panin keema ja kuna teie ei saa mulle praegu vastu vaielda, siis jätkan oma mulliajamist siin.
Näe, Tauri on online, ütlen talle tere ja küsin mis ta teeb.
oeh, vässu tuleb peale, teevesi sai just valmis, lähen teen endale tassi. Kohe saate ühe luuletusega ka pihta. aga muidu, praeguseks aitab.
Olge tublid, te oskate küll.
I belive in ya!

Hull pani särgi selga
ja läks värava taha
lume sisse
klotsidega mängima.
Mina läksin mööda ja soovisin:
"Jõudu!"
Hull vaatas mulle otsa
ja tegi imestunud näo.
(Mul oli pärast nii piinlik)

/Kaie Pajust/

Tadaa.
Sillu :P

Mõtle vähem, elad kauem

Kadi on ilmselt pannud üles üksikasjalise kirjelduse tänasest päevast, niiet ma ei hakka sellega vaeva nägema.
Oluline on mainida, et ma hakkan ronimas käima, kuigi mul täna kõik lihased valutavad, veel on tähtis, et arvestused said läbi ja et me läheme esmaspäeval Juliuse juurde.

Dani müts on minu käes, palun omanikul soovi korral mulle helistada.

See oli oluline info, ega midagi muud polegi olnud, Kaisa on praegu Tallinnas, mina ei ole, tüng, kas pole.
Aga küll ma jõuan. Sõime just, Kadi peseb nüüd nõud ära, siis ma lõpetan arvutiga ja lähen loen või joonistan, eriti mõnus on see, et mul on palju head muusikat, aega ja häid raamatuid, söepulki ja paberit.
Tõesti, mu elukõver hakkab jälle ülespidi minema.
Oi-oi, pean uurima, mis ajaks söögiraha tuli ära maksta, muidu käin jälle koolis ise näljast hullumas. see poleks eriti hea.
huvitav, kas see palsam, mille ma pähe panin tahab ka välja pestud saada?
Ma ei viitsi eriti, las olla, eks hommikul näe mis oleks mu juuksed on, igatahes nad lõhnavad hästi.
Ootan ikka veel lund, küll ta varsti tuleb, täna langes kogu aeg kollaseid lehti, see oli kena, kohe väga ilus. Mul on hea meel, et ma olen õppinud oma mõtteid välja lülitama, ma tunnen end paljju paremini, kõik on lihtsam, jah. Mõtlemine kahjustab tervist.
Ma leidsin oma vana kooli almanahhi üles, nüüd hakkan teid sealt pärit poeesiaga kiusama, ega luule tule tuulest, neis on ikka mingi sõnum ka sees.
Aga nautige, elu või mis ta nimi nüüd oligi.
Kalli.
Sillu

Kas mõttetut mõtet omades
on mõttekam mõtetest loobuda
või omaenese mõtet mõteldes
mõttest mõttetuks joobuda?

/Helbe Vaga/

Wallls inside and around

Pink Floyd - Teine müür
Vaatasime täna filmi, masendavat filmi, julmusest, ükskõiksusest ja sõjast. Nüüd ma olen veel selle mõju all, peaks hakkama õppima, aga ei taha veel.
toredaid asju juhtus ka, näiteks küsis Helmet mult, kus klass nr220 asub ja me kingime Beierile lilli ja Kerpale sain tõendid ära näidata ja kunstiajaloo õpiku sain, kuigi ajasin sellega pool Lutsu personali ringi sebima, neil ei ole ilmselgelt elu.
Ehk tegi see neile rõõmu.
Ilm on ilus, vihma sajab ja natuke tuult on, mul on koguaeg õues palav, aga kurk juba valutab veidi.
Teate seda tunnet, kui keegi tekitab teis tunde, nagu tekiks palavik, süda peksab ja sõrmed hakkavad värisema.
Mina tean
Raske on.
oi, eile olid lätlased tartus: alus, saldejums, jela jt.
ehk Agnes ja Di.
Õhtul käisime koos allyga saunas ja ujumas ja hiljem koos Träguniga Panges.
Majito on mu lemmikkokteil, tooge ämbriga.
Hetkel joon kohvi, teine tass täna, hea kohv on, tõsiselt, parajalt kange, koorega ja mitte liiga kuum.
Huvitav kas tal on mingi kahe kuu reegel?
Vahet pole.
On küll.
Aga mitte praegu.
Ma tahan õppida, see on lahe, kuidas see tahtmine minus elab, ometi ma ei tea, mida pärast kooli edasi teha, ma ei tea lihtsalt.
Ma ei taha jääda paigale, see on kindel.
praegu lõpetan, mõte jookseb kokku ja kohv on otsas.
Armastusega Annelinna paneelmajast, teie Sillu.

Bon appetit...

Hei, põrsakesed!

Mina jälle siin, teen parajasti süüa ja õppisin kirjandust, nüüd tuli mõte natuke siia ka kirjutada, oleks võinud seda juba varem teha.
ma käisin nädalavahetusel kodus, empsul oli ju sünnipäev, vabandust Liisa, et ma sulle külla ei jõudnud :(
Aga muidu oli lahe, meri on alles ja tormab mõnuga. Kohvikus käisin ka korra, Taimi oli seal, valmis mind kohe segi kallistama, see oli kena, segasin neile paar kokteili ja istusime niisama, keegi ei tahtnud end tormiga kodust välja ajada, aga mulle sobis.
Laupäeval olime linnas, bowling ja saun, ujuda oli mõnus, isa üritas mulle selgitada kuidas vee all võimalikult mugavalt kätelseisu teha, lõpuks sain aru ka.
Sõime, jah sõime.
pühapäeval tulin tagasi Tartusse, Karl oli ka õhtul meil, Kaisa tegi kreeka salatit ja me hävitasime suure kausitäie rekordkiirusel, hiljem istusime köögis ja tegime näidissöömaaja, see oli väga edumeelne kuni me ülemeelikuks läksime. Siis läks Karl ära ja me vaatasime Kaduga veel filmi ja siis ma jäin magama.
Täna pidin alles kella 12neks kooli minema, sain hommikul kauem magada ja köögis ahulikult kohvi juua, oi see oli hea!
Mõistsin, et minu ajakäsitlus on väga parmenideselik ja kahtlane, see mulle meeldib.
Nüüd ma tunnen et kõik kondid valutavad ja kõht on tühi, peaks minema vaatama, kas supp on valmis.
Vahuril peaks ka täna aega olema.
TAhaks minema, kaugele ära.
May it be a new chance.
ma ootan huviga.
näeme.
jooge piima.

Ma läksin su juurest ära ja taevas oli lehti täis.

Hei, lillekesed, mu pea valutab otsas, aga ma panen siia mõned pildid mis ma täna toomel tegin, õigemini ühe, sest minge parem ja vaadake ise, kui metsikult ilus seal on.
Peaksin veidi õppima, aga enne teen süüa ja siis joonistan, kui hiljem viitsin panen oma joonistuse ka üles.
Olgu nüüd kuis on, siin on natuke Toome loodust. Mingu teil kõik hästi, näeme:)

Lillelaps saab...kalli

Ega ta suurt midagi muud saagi, meil on siin just arutelu, kas osta endale 75eegu eest pornokanaleid või mitte. Jah, ja kui kedagi kodus pole saab Sillu ringi stripata, mis on tore.
täna jõudsin viimaks Tallinnast tagasi koju, sain seeliku ja kampsuni ja raamatu ja Muusa ja ajalehti ja kuskusi ja shokolaadi ja oliive...mmm!
Nüüd peaks magama minema, aga ma võtan veel hetke, olen vastik edasilükkaja.
Mõtlesin et ostan Juliuse juurde kaasa ühe pudeli Millers Mile'i Pinotage'i, mis on üks paremaid veine njaa.
KUMUs käisin, kena oli, eriti meeldis mulle üks valvuritädi, kes mulle Viiraltist rääkis ja uuris, et mis koolis ma ikka käin ja kuidas ma niipalju tean, tänan sind Beier.
Miks on nii et haridus ei tee harituks ja harimatu mats võib sageli ilmutada tohutut intellekti?
Mats ei ole siinkohal solvang, oot, see oli paha sõnastus, oeh, I failed.
Well jah, muide, ma õpetasin mingitele mootoriärikatele juustukoogi tegemist, nad olid päris vahvad.
Ja kui ema küsis, miks ma hääletan, vastasin talle, et ma olen idioot, siis ei osanud ta rohkem midagi öelda. Ehk, tõe rääkimine on alati parem kui valetamine.
Inimesed teevad pattu vaid seetõttu, et see on keelatud, patt on vale, patt on magus, patt on põnev, patusus on siivutu võõrus. Patt on vältimatu osa elujanust, ja olgem ausad tänapäeval ei mõtle enam suurt keegi, et ta teeb attu. noh petetakse, juuakse, valetatakse, selle kohta öeldakse nüüd pahe. Tuleb sõnast "paha".
Õõh, Jumal maksab mulle kätte, mind haaras allergiline aevastus...atsihh!
Kadi vihkab fundamentalismi ja ütleb et ma peaks lühema postituse kirjutama...
Argh, mu jalg sureb jälle, täna surid mul bussis üks jalg ja üks käsi ja ma mõtlesin et ma magan Tartu maha.
Trallalaa, ma olen nukker, sitt lugu küll.
Jah, kõik oli ilus, kui me koolitantsu tantsisime, oeh, ma olen indiviid, nii tore!
Kadu filosofeerib. Sillu on üksi aia sees.
Ma olen sündinud indiviid.
Mul on endast kahju.
aga mitte väga.
Ma armastan idiooti.
That sucks.
Well, näis.
Olge rahulikud.
Armas Jumal, tee mind rasvatihaseks!
Sinu, sillu.
P.S. Elu on ikkagi ilus.

"Kõigi teede pikkus ajas on võrdne"

Kas teate, täna tegi mu tuju heaks üks raamatupoe müüja, temast lihtsalt õhkus headust ja elurõõnu, ostsin talt Pärsia muinasjuttude raamatu, see oli kunagi üks mu lemmikuid.
Täna oli mul kirjandi kirjutamine, mis oli päris huvitav, ma pole ammu nii hullumeelset mõttetööd teinud, kui täna, ja lõpuks ma mõistsin, ma sain aru mida Ristikivi öelda tahtis! Jei.
Reedel siis teatrisse, homme on neljapäev juba...õpioskused!!!
Ja ühiskonnaõpetuse kontrolltöö, kui nüüd veidi vähem lustlikku nurga alt vaadata.
Vanaema oli täna siis, tegi meile kartulit ja teed.
Ma loodan, et Jassu saab masendusest üle, ta on tubli, tal on eesmärgid ja ta suudab töötada ja muidu tore olla.
Ahjaa, mu arvuti nimi on Robin, veidi gei aga äärmiselt atraktiivne, ta meeldib mulle väga.
Nüüd ma mõtlen et tahan teed, meega.
Ouch, mina aeti just juhtmesse, aga see on meil siin igaõhtune asi.
Tjah, homme pean ühe plaadi kaasa võtma, Juliusele tuleks ka ta plaadid ära viia, see oleks tore, saaks jälle malet mängida ja juttu ajada ja süüa saaks vist ka.
Nii, nüüd hakkab mu läpakas laadjat nõudma, aga ma lõpetan postituse enne ära, religiooniõpetuse praktikum tahaks ka tegemist.
"Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe.2
Jah, ma olen ikka veel kerge kirjandi mõju all.
jätke endast ilusaid jälgi.
Austage kultuuri ja kirjandust.
olge tublid.
teie sillu

Tantsin, tantsin, tantsin

Salsa, Kaisa playlist käib ja pole midagi nauditavamt hetkel, kui juua teed, kuulata seda vabat ja õõtsuvat muusikat. Tartu tänavatel kulgemine on muutunud minu igapäevaseks harjumuseks. Hm, vesipiibujutud.
Haa!
Ma ei oska midagi kirjutada, oi-oi, homme on kirjand.
Loen LaVeyd ja vaimustun tema huumorist, tarkusest ja tõsidusest.
Minust ei saa ilmselt satanisti, aga ma hakkan nende vastu järjest suuremat austust tundma, pole midagi parata.
Reedel lähen Tallinna teatrisse, ema kutsus, järgmine nädal Saaremaale. Koju!
Räna tegelemise kirjanduse tunnis Krossi lulega, mina olin muidugi sillas, mitte keegi ei teadnud temast midagi, inimesed, miks te ei loe?
Njah, aeg on maas, mis ei tähenda et mul kiire ei oleks.
Aga siiski, aeg on maas ja lootust veel on.
23. oktoobril on hambaarst.
Jooge meega teed.
Teie Päikeselaps.

Lennukid viivad ka kõige patusemad taevasse.

Ally! Suur tänu et sa lasid mu patusel hingel lennata, see oli üks lahedamaid elamusi mu elus, ma luban et hakkan nüüd langevarjuhüpete jaoks raha koguma. Viimane postitus oli kuidagi liiga diip ja ma mõtlesin et peaks teile oma igapäevasest elus ka midagi rääkima..Nimelt teen ma mõnedel õhtutel kunstikoolis skulptuuri, see on rahustav, lisaks kunstile käin aegajalt (siis kui raha on) ujumas ja saunas.
Vajadus iga nädalavahetus mööda eestimaad rännata eksisteerib hoolimata sügise saabumisest.
Selsamasel hetkel valutab mu pea nagu segane, aga ma ei vähemasti rästikuhammustusega siruli. eks ta ole.
Nii palju on olnud ja lehed on ollaseks saanud aga ma ei oska seda nüüd kuidagi kokku võtta.
Mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees.

Neil hommikutel

Tere, mu head inimesed, ma amastan teid, te olete ilusad. Ma usun teisse, ka siis kui te enam endasse ei usu. Ma tahan teilt vaid usaldust ja austust.
Ma ei anna teile lubadusi.
Uskuge mind kui tunnete et see on vajalik.
Hirmu ei ole.
Ma pole prohvet ega hull.
Olen mina ise.
Kohtumiseni.

7Pean kirjanduse tundi minema7

Somewhere Over the Rainbow

Tartus näeme, raisk!

Hei-hei.
Sillu jälle siin, üle päris pika aja nüüd.
Sa tegid mulle haiget, sul oli ehk põhjust, aga see mis sa tegid oli liga julm. ja, häiriv on see, et tegelikult ei muutunud midagi.
Niiet ma olen endiselt omadega võrdlemisi tupikus.
Homme hakkan tagasi Tartusse minema, kotid on ka pakitud, plaadid ja pleier tuleb ära mahutada, isa ütles, et ta ostab mulle ehk läpaka, mis oleks iseeenesest äärmiselt vahva.
Ma saan nüüd elada rahulikult oma toas, üksi!
Hakkasin just mõtlema, et need riided ei mahu sinna ära, mis tähendab et ma pean endale mingid punutud kirstud sinna ostma, rott tuleb ka kuhugi mahutada.
Mis tähendab et ma elan siiski võrdlemisi kaksi.
Aga mu suur voodi on ainult minu...koos oma padja ja teki ja villase sõba ja muude asjadega.
Kas teate kui palju ma viimasel ajal vikerkaari näinud olen, need on nii lahedad, just tulingi õuest üht vaatamst, hetkel on taevas jälle pilvine ja uus vihm hakkab kohe sadama.
Mu tuba on kuidagi tühjemaks jäänud, ja pakitud kotid nurgas on millegipärast väga kutsuvad.
Liimisin enne siin oma matrikli nurki kokku, ma ei taha seda enam koolis näidatagi, ma ei saa aru, kuidas ma olen selle suutnud nii hullusti ära retsida.
Nii, Steffi juures oli lahe, alates sellest kui Jõgi mind poodi kandis kuni sellni kui ma istusin õues ja kuulsin kuidas mu telefoniäratus toas teada andis, et kell on viis ja ma pean bussi peale minema.
Ebling lülitas selle õnneks välja, tubli inimene.
Ja jälle sajab.
Vanaema matused olid ilusad, ma arvan et ma kohtasin ühte lahedaimat kirikuõpetajat üldse. Tema kerged killud automehaanika valdkonnast ja fotograafi hüüdnimi Operaator Kõps, tegid mu tuju palju paremaks.
Tegelikult ma ei salli matuseid, eriti fotograafe kes hullunult kirstust ja mustas inimestest pilte teevad.
Idiootsus.
matused peab ikka meldiv sündmus olema, chill, süüa peab ka olema. head lihapallid.
Aga, puhka rahus Sassi Olga, sa olid kange naine ja 93 aastat ei ole madal vanus.
Täna leidsin kapi pealt vanaema antud sendikarbi - kommiraha.
Laua peal on pipragaas, juukselakk, rahakott, matrikkel, hambahari, pastakad - kotipakkimise jääknähud.
Lõpetan hetkeks, pikemaks hetkeks, niipea minust ilmselt kuulda ei ole.
küll aga võib mind varsti Tartus liikumas näha.
Olge tublid.
Jooge piima.
Teie, Sillu.

Live and let die

Kas te olete kunagi näinud unes surma, enda või kellegi teise?
Mulle hakkab tekkima tunne et ma olen mingi ainuke friik, eriti viimasel ajal, eile nägin, kuidas üks mees sillalt enesetapu tegi, ja ausalt, me ei püüdnud teda eriti takistada, ja paar päeva tagasi nägin unes, kuidas ma sain surma, jälle.
See oli päris huvitav tegelikult.
ma pidin kuskilt Venemaa põhjaosast jala Eestisse põgenema (jabur ju), mul olid mingi õhulised riided ja ma jooksin paljajalu koos mingi teise mongolitšikiga.
Siis olid äkki vastas väravad kirjaga: "Tsehhi-Aserbadžaani liitvabariik." Selle all venekeelsed tekstid piiripunkti ja passi vajalikkuse kohta.
Minul oli ainult õpilaspilet, piirivalvur oli ukrainlane aga ta sai eesti keelest aru ja ütles, et laseb mu läbi kui ma ta vanaemale 500eeku viin ja talle 100 annan.
Oh well, olin nõus, siis ta võttis püstoli väja ja ma küsisin et jou, kas sa lased mind seljatagant maha.
Tüüp naeris ja ütles et tema ei lase.
Lahe.
Siis me läksime edasi ja korraga oli pime mets ja ees mingi plats, prožektoritega valgustatud ja seal olid mingid automaatidega sõdurid, kes kõik piiriületajad järjest maha lasid.
Aga meil olid kaikad käes ja siis ma karjusin et ou, jookseme sellele tüübile kaigastega peale. ja siis ma jooksin ja jooksin, ja tundsin et sain kuuli, selja tagant, vasakule poole, ja siis ma surin.
ma olen varem ka unes surnud, kuuli ja noa kätte.
Ja alati on sama tunne, nagu külm ja kuum vahelduvad, siis käib mingi plõks, kus teadvus on hetkeks väga selge ja siis tundub nagu vajuksid sa mingisse pehmesse pimedusse, see on kõige pimedam pimedus üldse. Samas, nagu, su vaim või asi jääb püsti, ning siis nagu vaataks kõrvalt kuidas su keha kukub.
Ja siis ma ärkan üles, või algab uus uni.Viimane kord jätkus uus unenägu Londonis, metroojaamas, mina ja mu hiiglasliku batuudi moodi kohver.
Pole ime et ma imelik olen arvestades neid unenägusid.
See selleks, aga te võiks öelda, kui olete ka unes surnud, sest tegelikult see paneb mind muretsema, et see ei ole vist väga hea.
Nii, täna me lähme sauna, kaks tundi mõnusat lebo ja homme koos Kadiga Tallinna.
mu toas on hetkel kaos , sest ma ei tea mida selga panna ja kaasa võtta ja ma pean need asjad ka üle vaatama mis ma Tartusse viin.
oeh.
ma olen väsinud.
Ehk on mul veel midagi öelda.
Ahjaa, me läheme kadiga pärast jõule Saksamaale, Taurile külla. It is gonna be fun, I guess.
Peab hakkama raha kokku hoidma.
Olge tublid, ma ei jaksa rohkem mõelda, see on väga kurnav ja lõpuks ka tappev tegevus.
Elu ongi üks pikk enesetapp.
Vikipeedia on lahe ja Axl Rose on lahe ja NDE-d on ka huvitavad.
Vot, harige ennast.
Lehvitades, teie Sillupiiks.

1960-1990

Vahel ma tahaksin oma arvuti aknast välja visata, näiteks nüüd, kui ta suutis kokku joosta siis, kui ma olin just postitusega lõpetamas.
Tehnikat ei saa usaldada, värdjas.
Kuid, ma kuulan hetkel midagi, mis on hea.

man, don't tell me about love and peace
or that the Joneses have a handgun
pointed at me
don't tell me to just say no
i'm an addict, i say don't let me go
whatever happened to sex drugs n' rock n' roll?
now we just have AIDS crack and techno

Guns n' Rosesi versioon, kuulan ja kuulan.
Don't take drugs.
Ausalt, kui keegi minu lähedastest peaks hakkama narkootikume tarbima...ma ei tea mida ma teeks.
Niiet, palun, isegi kui te endast ei hooli, siis minu pärast.
Et üks väike tüdruk kurvaks ei saaks.

Kas teate kui ilus on praegu see päike mis kasevõrast ja pilvedest paistab? terve taevas on pilvine aga tema paistab. Ma olen lummatud.
Täna oli tööl hea, töö on üldse hea, tahan sügisel ka tööle minna. Kohvipoiss tegi mu päeva rõõmsamaks, mitte otseselt, aga ma tundsin ennast õnnelikumana, kui nägin inimest, kes tundis heameelt et sai meie kohvikus ola, Saaremaad avastada ja seda nii siiralt, ta võib olla hajameelne, aga ta on õnnelik sellena kes ta on. Ma austan teda selle eest.

Kuhu minna, kui minna ei ole,
mida öelda, kui öelda ei ole?
Seisan kaldal ja kallistan ennast
enne kui läheb mu laev

Inboil

Enne kirjutasin terve luuletuse, teist korda ei jaksa, aga see salm on ka kõige olulisem, vist. Kunagi kirjutasin sellest essee.
Ma arvan et ma lähen nüüd õue, ei enne teen isale koogi, ma lubasin.
Ta tuleb õhtul Norrast tagasi.
Sometimes I think, i was born too late.
Üldiselt - valet aega ei ole olemas, on vaid valed teguviisid.
Ikkagi mõtlen ma vahel nii.
Nägemiseni.
Teie päikeselaps.

Eksisteerides

"Summer of 69"
Muusika on kõige imekspandavamalt hea asi mille inimesed avastanud on, muusika on tugev, muusika on imeline, ta muudab maailma, ma armastan teda.Tegelikult on "Under the weather" nii ilus lugu, et mul on hea meel et ma ta lõpuks leidsin.
Mida ma täna tegin?
Alguses olin tööl, aga ma tulin sealt ära, sest vaikne päev oli, siis võtsin tolmuimeja ja olin umbes pool tundi tubli ja koristav.
Kui ema koju tuli, sõime, seejärel haarasin ma ratta ja oma muusika, küünlad ja tikud ja läksin Tornimäe surnuaeda, mis on üks minu lemmikuid siin lähedal, seal on palju mu sugulasi ka.
Olin seal ja lamasin vanavanaema haua kõrval, mõtlesin neist inimestest kelle mälestused, kui mingid värelevad sosinad ja kogud ümber minu heljusid, väsisin neist, süütasin siia-sinna küünlaid - vanatädile ja vanavanaemale ja vanaonule, ühele võõrale, kes võis ju vabalt ola mu sugulane ka.
Siis sõirsin tagasi koju, mõnuga mööda tammi ja Orissaarde. Just jõudsingi, olin hiljem natuke kohvikus, kuulasin Dagöt, jõin siidrit ja mõtlesin ilmaelu üle järele.
Nüüd olen kodus ja väsinud, tahaks merre mina, aga siin laamendab sinivetikas ja ma ei saa lihtsalt niisama rattaga paadisillale sõita.
Mis siis nüüd saab?
Ülehomme saan juuksurisse, ma loodan et Marinal on värve, kääre ja palju häid ideid, sest mulle meeldib kui ta improviseerib. Kaotada pole ju midagi.
Hm, Belgia softrock - päris meeldiv.
Päike on veel kõrgel.
eile öösel olime Kaduga koos Orinõmme ja Liigalaskma vahel, kiige peal, kuulaisme Kosmikuid ja jõime õllet ja jõudsime järeldusele, et me oleme ikka täitsa erinevad ja tegelikult on nii lahe, et me sõbrad oleme, ja neiks me ka jääme, ning et mul on lahedad vanemad, kelle moodi ma natuke olen ja et meil on veel aega.
"Et meenutada tallle, õnne mis tohutu, on aega leida tal veel..."
Kas te teate, et "Summer summarium" on nii kurb laul?
Minu jaoks on, sest ma arvan end kuulvat sealt kogu ühiskonna pimedust, pahesid ja hoolimatust, võltsi ja valusat.
Ja mul on kahju.
Oscar Wilde "Dorian Gray portree"
Üks minu lemmikraamatuid, minu voodis, eile ostsin.
Ma tsiteeriksin teile Nietzchet, kui ma teda lugenud ei oleks, aga ma selle asemel lõpetan nüüd, emps tahab ka netti.
Ja temagi on vaba moos vabal maal.
Olge tublid.
Nautige seda mis suvest veel alles on. Olgu ta teie vastu helde ja armuline.
Teie, surmväsinud Sillu.

Sillu on Pehmu, Pehmu on loll :(

I fucking miss you.

Nirvana - Something in the way

Ma ei tea veel, mis värvi on mu armastus...

Tere, olen nüüd nädala aega vaikinud, teate, ma ju puhkasin vahepeal. Aktiivselt muidugi.
Esmaspäeval läksin Tartusse, õhtu Pirol koos toreda seltskonnaga, kellega polnud ammu koos istunud. Natuke õllet ja hea meeleolu.
Hommikul ärkamine Urus, teadmisega, et kino on maha magatud, koos Seebuga läksime pärastlõunal Kadrinasse hääletama. teisipäeval peamiselt magasin. Lõpuks viis üks poolakast rekkamees meid Kdrinasse ära.
Seebu juures sai süü!
Ma ei tea miks see nii oluline on, aga lapsed ju kirjutavad alati esimese asjana sellest, mida nad reisil olles sõid. meil oli värskeid kartuleid ja salatit ja teed. Väga mõnus.
Vastu ööd läksime jalutama, ma panin surnuaia juurde ühe küünla (nüüd on mul uusi tikke vaja, mingeid mis ei ole läbivettinud).
Ja siis olime raudteel, seal oli hea, kõndisime ja ootasime rongi liikumahakkamist, kütuserng, tundus lausa otsatu, midagi ilusat temas polnud, ometi, rongid meeldivad mulle ja raudtee ääres käimine on kuidagi meeldivaks harjumuseks saanud. Igatahes see kolakas sõitis meist lõpuks mööda, see oli kergelt sürr, kuidas autotuled sähvisi kütusetsisternide vahelt ja foor piiksus ja vilkus. ja tähed taevas olid sama rahulikud nagu enne ja pärast.
Kolmapäev algas Guns n' rosesiga ja hommikusöögiga ja jätkus Paidesse, sealt Pärnusse (peatus Minizoos ja matkapoes - pipragaas) ning lõpuks rekkaga Tallinna.
Nagu ikka ei olnud meil öömaja ette valitud, alguses oli plaan olla Karya juures, aga siis ma helistasin Robinile, et küsida, ega ta linnas ei viibi ja ta mainis et me võiks sama hästi tema juures ööbida.
as the matter of fact, Karya ema oli haige ja Robini nägemine tundus rõõmustav, olime nõus.
Siis tsillisid Seebu ja Sillu natuke hadeses ja sõid ja Sillu sai õlle ja siis läksime me Balti jaama et trolliga Õismäele sõita. peatuste äraarvamine oli päris meelelahutuslik.
Robini juures oli mõnus, hea ja rahulik, kurb ka, oligi selline nukkerrõõmus õhtu. Istusin hulga aega rõdul ja vaatasin tähti ja olin lihtsalt nukker. EmoSillu.
Aga ma sain seal pead pesta!
Hommikul äratus kella kaheteist ajal, magasin kehvasti, natuke kohvi ja siis ära, et Karin linnast kinni püüda.
it was nice seeing you.
A, siia karjun, et Joru on lahe kass, ta on ülimalt apaatne volask, kes viskab end siruli kui ainult natuke sügamist ja pai saab.
Aga tal on heatahtlikud silmad.
Karini saime kätte juhuse läbi Kaubamaja väljapääsu juurest, siis olime Hessus, fast food in slow motion - nämm.
Otsustasime Paidesse hääletada, mida me ka tegime.
paides Pirogovi ei ole, krooksu ka mitte, ausalt, ma infopunktist uurisin, kui mõnusalt õllet juua tahate jääge tartusse. Aga Paides on päris mõnus kohvik kus sillu endale topeltespresso tellis, mille peale müüja omadega segaduses oli: "See on ju kõige kangem kohv!"
" jah, sellepärast ma seda ju tahangi."
Hea kohv, kange...mmm, kofeiin.
Siis lasime Paidest jalga, tartusse muidugi, olime Pirol ja Manna juures...mäluprobleemid, nägin oma klassõdesid...chill. Ahjaa, Nuki, siis viimast päeva poissmees, kurtis oma kurba saatust, nüüdseks juba abielus, kui keegi teda laupäeval Jaani kirikus nägi- võib teada anda.
Reedel sain uuesti Kariniga kokku, Kaduga ka, olime Creppis ja sõima, mõnuga head toitu.
Läksin kella poolekuuese bussiga koju, Saaremaale.
Nädalavahetus oli tööl, Eku viimased tööpäevad, päris tore oli.
Muide, pannkook maasikajäätise ja shokolaadiga on alati hea.
Täna käisin esimest korda maniküüris - nii mõnus.
Tegelikult tegi asja mõnusaks meeldiv muusika ja vestlus. ausalt, ma tundsin ennast niii hästi ja nagu ta mulle ütles, siis maniküürjal oli ka hea meel minuga suhelda :)
Nüüd kui töölt koju jõudsin, leidsin vanaisa tegemas õunamahla. See on tore igasuvine sündmus, mis on kerge sügisehõnguga.
võtsin kruusi, lasin mahlal tassi voolata, jätsin kingad koju ja jalutasin mõnuga päikese käes ühe väikese ringi.
vaba laps.
Vot, minu nädalased tegemised, lühidalt, nii lühidalt kui sain. Muide, ma käisin enne Tartusse minemist Pöide kirikus, mis oli minu üllatuseks lahti ja kompenseeris kõvasti mu sninaväntamisvaeva (okku ring u 22 km)
Mulle need õhtused rattasõidud istuvad, ma tegin ühe pildi ka, ma lihtsalt ei suuda seda kohta näitamata jätta, samas on ta minu jaoks liiga tähtis, et sees pildistada. Seda on raske seletada, mulle tundub nagu oleks see paik minu vastu lahke.
Aga teie mu pisimutukad, olge tublid.
olgu teil alati südames midagi sooja mille najal kurbusest üle saada.
Ma arvan et ma olen õigel teel.
Head õhtut.
Teie seebimullibeebi (sillu siiski).

Mõnes hetkes on midagi erilist

Pöide kirikus seistes, üksi, tajudes selle koha püha rahu ja erilisust, tänades maailma selle võimaluse eest. Esimest korda Sind suudeldes, tühjas ja luitunud bussipeatuses, maas rohu sees vedeledes ja varvastega kõrsi katkudes, langevat tähte silmates, tuulde karjudes, vihma ja kõuemürina all läbi linna joostes, kassipojale silma vaadates, lumesajus Tallinna vanalinnas kõndides, istudes üksi ja kahekesi sadamasillal, ärgates kõige kallima inimese kõrval, üle hulga aja head shokolaadi süües, öösel sametisse merevette sukeldudes, lainte vahus tormates ja kõhuli kukkudes, toomkiriku katusel seistes ja tundes kuidas tuul kergelt jalust kõikuma lööb. Istudes, vaadates kuidas Sa ringi jooksed, õues hommikukohvi juues, olles, olles vaba, kuid mitte üksi. Iga kord elu intensiivsust tajudes tunnen ma, et See ongi See.
Ainuke tõeline põhjus miks elada.

TAHAN VÄLJA!!!

Kadil on õigus, ma hakkan ära pöörama, ta ütleb, et ma olen täiesti mingis omas mullis, muust ajast ja ruumist väljas, et ma olen kuri ja okkaline ja et ma mossitan ja et ma ei jälgi üldse mis ümberringi toimub.
Ja ma tahan nüüd välja. Kui ma Saaremaalt ära saan, ehk siis lähevad mu mõtted ka eemale, ehk jäävad nad minust siia maha, kui vaid nad ei saaks üle mere mulle järgi tulla. ma ei jaksa nõnda.
läheksin Tallinna ja Tartusse, lihtsalt puhkama, põgeneksin.
Ma tean, et ärajooksmine on nõrkadele, aga ma ei tahagi tugev olla, mul ei ole mingit mõjuvat põhjust, ma mõtlen, et kaotada ei ole ju suurt midagi, vaid võita.
Ma tahan enne minekut leida üles selle kassipoja, kes mind küünistas, ata oli armas ja ilusate selgete silmadega, annaksin talle natuke vorsti või midagi.
Muide, Karl jõudis ka Saaremaale, mängib praegu väiksematega kaarte.
Ma lähen sõidan rattaga ja püüan ema veel moosida, ta tahab et ma tööl oleksin.
Eile nägime me langevat tähte.
You know, it means you can make a wish.
Ma loen Nipernaadit, kadu ütleb, et ta on minu moodi, see on kummaline, ma ei usu et ma nii hea olen.
Kuigi, Nipernaadi meeldib mulle, ta on vaba, ta rändab ja ta aitab inimesi nii, et nad isegi aru ei saa.
"Moondance"
Kunagi tegin ma sellele loole mõttes koreograafia.
Ma vist hääletasin siis Mäolt Paidesse.
See oli lahe. mulle meeldib luua.
Muide ma pildistasin oma märke, aga mul pole praegu vajalikku juhet et neid üles panna, igatahes on mul neid mingi 9.
Nirvana, Kiss, The Clash, Muusikasõber, Rock, Anarhia, Nr. 1. ja veel mingid.
Need esimesed viis on mu lemmikud. Rocki märgi sain Adilt jõuludeks, aitähh Adi.
Keegi ei räägi minuga, mul on vestlused lahti, aga kõik on vait, samas, nagu eku ütles, et ma olen väike värdjas, siis pole ka midagi imestada.
Tegelikult on Eku tore, ta rahustab mu närve, sest temaga võib vabalt natuke plõksida, ilma et selle eest nuga saaks või midagi.
Ja ta aitab alati kui on vaja nõusid pesta or something.
Nüüd ma lähen ja uurin kas Kadi viitsib minuga mööda metsa rattaga sõitma tulla ja ema otsin ka üles, äraminemisejutt tahab veelkord rääkimist.
Vaba moos vabal maal.
Mina oskan moosi keeta.
Natuke peaks veel harjutama.
Kunagi saab minust tippvanaema.
See oleks päris rõõmustav.
Kena õhtu jätku.
Teie, Sillu.

Don't you cry tonight

It is one sad post now, just, right now, i can't hold back tears. I don't know why. But, they just come, so I'm crying and cleaning my room and listening to music. And i'm not sure if i'm going to Curu's birthday party.
Hea küll, midagi lõi mu peas korra selgeks, ma lähen mängule, muidugi, ma ju tahan teid näha ja ma pole ammu saanud mängida, aga kauemaks, ma ei tea. Nuuskan nina. Zewa on lahe. Reklaam.
Ma parem ei kirjuta rohkem. õhtuni.
Sillu

Austan Stiilseid Olendeid Grupp

Pealkirja põhjust ei oska seletada, mulle lihtsalt meeldivad olendid, kel on stiili. Tegelikult oli algselt tegemist vist austusavaldusega pingviinidele, kes on ühed minu suured lemmikud.
Mis viimasel ajal toimunud on?
Eile õhtul haras mind meeletu soov jalgrattaga sõita ja kuna ma tegutsen sageli instinktiivselt, siis olin ma üsna ruttu sadulas, võtsin kaasa fotoka ja pleieri. Kõrvaklappidest kajas Metallica ("Loverman" - magnifique!) ja silm püüdis leida sobivat ohvrit keda jäädvustada. ma ei tea, kas te olete kunagi vändanud mööda teid, millest on alles vanad mälestused, ajast mil te veel väikese rattaga vanemate kõrval tolknesite. Need rajad on kuidagi kummalised, silm otsib tuttavaid pidepunkte ja kõrv püüab eristada koerte haukumist. Ja siis on pilvede vahel korra natuke päikest.
Samal hetkel oled sunnitud siunama suuri kruusakive, mida keegi tarkpea on teel olevate aukude täiteks kasutanud. Nojah, kõrvad on muusikaga höivatud ja silm otsib koera, kes mäletamist mööda peaks sind iga hetk kannast naksama tulema. Ja siis pole ime, et aeglasel kiirusel ratas kruusahunnikus omatahtsi liikuma kipub. Ja siis sõidad sa sissse viltusest väravast ja möödud tühjadest lautadest, mis lapsena kuidagi kummituslikud tundusid ja kus kunagi oli ka seenekasvatus, nagu algklasside perioodist meenub. Mööda lautadest ja kraavidest, autoromudest, väravatest välja asfalteele - nõukaaja kingitus. Metsa vahel lookleb sile asfalt, edasi viivad rattad ja juba väsivad jalad, maanteel pööre paremale, tagasi koju.
Nii ma sõidan, õhtuti ümber oma koduse aleviku. Soovin et mul oleks parem fotoaparaat, et saaks neid hämarusepilte teha. Soovin, et mul oleks alati keegi aktiivne ja rõõmus kaasas, kellega neid retki jagada. Koera kahjuks igale poole võtta ei saa, eriti neile teedele, mille läbimisest on alles vaid tuhmuvad mälestused.
Oli see nüüd väga nostalgiline? Vist küll.
Praktilisemate asjade juurde naastes, siis tegin ma täna kooki, kodus, sest mul oli vaba päev, homme on ilmselt ka, siis saan ehk oma toa koristatud ja vahest veel midagi. kook on lihtne teha, kahjuks mina seda maitsta ei saanud, sest selleks ajaks kui ma õhtul tagsi koju jõudsin oli see otsas. niuks.
Aga ma panen siia üles nii pildi kui retsepti, siis saate kodus katsetada, kui tahtmist ja aega on.
Sul on vaja:

• 4-5 muna
• suhkrut
• jahu
• margariini
• soola
• miksrit
• kaussi
• õunu või marju või moosi või improviseeri
• kaneeli (kui valid õunad)
• küpsetuspulbrit (saab ilma ka), selle segad jahu hulka.
  
• lusikat
• kahvlit
• ahjuvormi (selle koguse juure su 30cm läbimõõduga)
• ahju
• mikserdusnõud
• pajalappe

Nii, alusta sellest, et võta margariini, umbes 150g ma arvan, tegelikult peaks sajast ka piisama, ja hõõru see suhkruga vahule (see on kontimurdev töö, kasuta meestööjõudu, minu kahjuks polnud).
Kasutada võid lusikat, või ka mingit pudrunuia. Seejärel eralda munakollased valgetest (mina löön muna katki vastu kausiserva, kui tahad võid noa appi võtta), munakollased pane vahtu löödud margariini juurde (see näeb välja nagu või ja suhkru segu), munavalged mikserdusnõusse.
Nüüd kääri käised ülesse, võtta jahukott vasakusse kätte ja puista kogu kupatuse peale jahu, parem käsi vajuta julgelt taignasse ja hakka sõtkuma, lisa jahu ja sõtku senikaua kuni taigen muutub ühtlaseks, ei jää enam käte külga ja seda saab palliks vormida.
Võta vorm ja lükka taigen selles ühtlaselt laiali, kata põhi ja servad (u 3/4 kõrgusest). Vaata et põhi oleks ühtlaselt u poole sentimeetri paksune. Torgi kahvliga põhja sisse auke.
Pane vorm ahju, 200 kraadi juurde, küpseta kuni taigen enam nii taigen pole - on pealt pruunikaks läinud. Siis võta põhi välja ja lapi sellele õunaviilud kihiti kaneeli ja suhkruga või marjad vms.
Nüüd võta mikser ja munavalged, lisa munavagetele veidi soola ja veidi rohkem suhkrut (tark kokk hoiab munavalgeid vahepeal külmkapis). Aja munavalged tugevaks vahuks, minu ema ütleb, et vaht on õige, kui topsi tagurpidi keerataes midagi välja ei valgu, üldiselt on asi õige, kui vahust saab tornikesi vormida, ilma et need kokku vajuks.
Tõsta munavaht kogile, seda on lusikaga hea natuke laiali ajda, ilusam on, kui seda väga lamedaks ei määri. Siis pane kook uuesti ahju, sedakorda umbes 150kraafi juurde.
Kook on valmis, kui munavaht on pealt helepruun.














Kasuta alati koogi ahjust väljavõtmiseks pajalappe!
Sedasi, tehke vahel süüa.
muide, ma olen täna ja eile rõõmus, sest, olen. Haa!
Homme ehk ka.
Nad võivad ju öelda, et lootus on lollide lohutus, aga mulle ta päris meeldib. Ja jumal kaitsvat lolle, lapsi ja joodikuid ja mina olen natuke neist kõigist.
Tahan juba Kassinurme hiide.
Tunda selle koha puhast ja sooja energiat.
Olge tublid, hoidke ennast.
kalli.
Sillu

Tühjas teadvuses on igavene üksindus.

Alustame kõige pisemast, see siin on siis minu rott, kelle nimi, nagu te juba teate on Villu. Ta on lahe väike elukas, ta sööb palju ja närib mõnuga. Tal on aktiivne eluhoiak ja positiivne suhtumine toimuvasse. Ta ei kurda ega tüüta kunagi. Tal on selged silmad mis peegeldavad tema rotihinge nii hästi kui suudavad. Ta meeldib mulle.
Selle pildi tegin ma kevadel Rannus, seal on selline tore bussipeatus, kuupäev peaks olema kuhugi 25nda aprilli kanti, tõenäoliselt 4 päeva varem või hiljem, pigem varem. Olime seal koos perega, Kadu oli ka. Alumine pilt on tehtud seal samas, oli palju võililli. Ma käisin paljajalu asfaldil, tegin võililledest pärja ja pildistasin ennast ogaraks.

Ja nüüd on möödas enamik suvest ja selle mõne kuu jooksul on mu elu kahel korral pea peale pööratud, ja nagu ütleb araabia vanasõna: mis on juhtunud kaks korda, juhtub kindlasti ka kolmandat korda ja mis on juhtunud ühe korra, ei juhtu enam kunagi.
Kerge vasturääkivus? Juhtub.
Vaatasin eile "Seitse aastat Tiibetis", mis oli hea, lausa köitev, oot, ei see oli üleeile, igatahes, olen pärast seda lugenud ühtteist erinevate religioonide kohta. mulle sobib, lugemine. Laua peal on lahti "Nipernaadi" ja "Ameerika jumalad". Sain täna oma rolli ka kätte, ma arvan, et saab huvitav mäng olema.
Kuidagi olen suutnud täna oma emotsioonid kõrvale lükata, see pole meeldiv, aga on oluliselt lihtsam. emotsioonitu, kalk, kuid tugev.
Inimlikkuse hävitamine on kergem kui loomine või taastamine, ma natuke muretsen sellepärast.
Nagu tüüpiline eestlane, kes muretseb endale asju, teeb muretaignast koogi ja kaunistab selle murelitega, et mureperioodil võtta oleks.
Ma olen külmetunud, tahtsin ujuma minna, aga kurk valutab ja pea on ka uimane. hommikuti ei taha üldse tõusta. Unenövabrikust hallid uned tulevad. Unenäguteta uni on kergendus, samas, on minu unemaailm küllaltki inspireeriv - kaasakiskuv ja mitmepalgeline.
Hea küll, ma ei taha, et te end lugemisega tüütaks või väsitaks.
ma kuulan Kosmikuid ja vaatan Gorillaz'i videosid, need on ilusad.
Tõepoolest.
Armastus päästab maailma.
Head ööd.
Teie, ...

Kui kasevõras on päike peidus.

Tegelikult on minu toas suvel alati õhtupäike, niiet, kui ma praegu klaviatuuri kohalt pilgu tõstan, paistab ta mulle otse silma ja olenemata sellest kui kurb ma olen, ta suudab mind alati naeratama panna.
Kuulan "Patience"' i, see tundub hetkel kõige parem. Gorillazit tõmbasin ka natuke, isa sai ka juba jaole, lubasin talle ühe loo mälupulga peale panna.
Me käisime üleeile kitsepiima otsimas, suutsime tekitada mõningast segadust Tumala külas, ja õhtu lõpuks jõudsime omadega sauna baari. Istusime seal Kaduga ja jõime üle pika aja lihtsalt Rocki, nii ajaviiteks juttu ajada oli tore ja lihtsalt kuulata, kuidas orissaare olematu ööelu mööda kulgeb.
Nüüd olen vist külma saanud, eile pärast sauna oli juba selline tõbine tunne, täna on pea terve päeva valutanud, ma loodan et ehk ei löö palavikku üles. Sest haige olla ei ole mul nagu tavaliselt aega. tööd on ja sünnipäevi ja üldse, päevad kaovad kuidagi ruttu, ilma et neis suuremat sisu oleks.
Nüüd ma regan ja maksan Curu sünnipäeva mängu ära, pool kostüümist on mul ka praeegu seljas, ma loodan, et mul väga külm ei ole ja ma loodan, et keegi hea inimene mulle telgi pea kohale annab, või lõkke ääres seltsi pakub.
Näis.
All we need is juat a little patience.
Teie, ajaruumis aeglaselt hõljuv ja oma maailma parandada püüdev, Sillu.

Vikerkaareinimesed

Tere, ma olen tagasi oma Eestimaa tripilt, mis oli üldiselt positiivse tooniga. Ma tahan kohe tänada JussiSin'i, kes päästis minu eilse õhtu ja seda toredat horvaatlannat, kellele me kindlasti Zagrebisse külla läheme. Tänud ka Melianile, et ta meile Tallinnat näitas ja öömaja andis. Ja üldse,, tänud.
Kärtsile ja sellele autojuhile kes meid öösel Viljandisse viis ja Laurile, kes laulis ja Karinile, kes meiega kaasa seikles ja Varesele, kes meid Türil ootas. Ja perekond Leele, Sibellele, kitsepiima ja lahkuse eest, loomadele, olemise eest ja Olllile.
Ja Minizooo tüübile ka.
Kadi lubas oma blogisse kaardi panna, niiet ma meie marshruudist pikemalt ei räägi. Mulle meeldis Pärnu Minizoos, ma oleks tahtnud sinna pikemalt jääda. ma sain Tartus korda aetud kõik orgunnimist vajanud asjad, ma sain Tallinnast kõik vajalikud kingitused. Ma sain korda mõned suhted. ma esitasin näitemängu, mille eest ma Oscarit tahaks. Ma sain närvishoki. Ma ei suutnud keskenduda ma tahtsin nutta ja karjuda, ma tahtsin ainult üht, ma ei mäleta midagi peale segaduse ja hirmu ja üksilduse.
Ma tahaks et see üle läheks.
I'm here, but you are not.
I don't want to act, but, being with you is worth it. Seeing you is worth everything I have.
Ma tahtsin teile rääkida sellest, ki imelised on vikerkaared ja et Tallinnas on Vikerkaare bussipeatus, et esimesel õhtul Tartus nägin ma oma toa aknast Vikerkaart ja...me oleme vikerkaarevärvilised inimesed. Isenäolised. Rainbow people.
Ma ei saa üksi hakkama, kummaline, kaksikloomuse eripära.
Viimane oli vale, vabandust.
niisiis.
Ma lähen nüüd rattaga sõitma. See on hea.
Öösel on ka tore rattaga sõita.

Ei tede poisid mede poiste vastu soa...

Ma ei tea

Ma ei tea veel pooli puid ja maid
või kuidas moosi endasse saab komm
või üledoosi pomm
mis silmapilguga võib muuta elulood

Ma ei tea, kas Shnelli pargi kojameest
ta naine "Shnellipühilaseks" kutsub veel
ja kas ka täna supi teeb
mis aurab leel kui katab lastele

Ja keset pruuni talve, mis on nii lohutu
su naeratus on valge heihoo heihoo...
et meenutada talle õnne, mis tohutu
on aega leida tal veel heihoo heihoo...
Vastu tulevad, mööda lähevad
inimesed ja hetked lähedad
suud soojad ja laulud kähedad heihoo heihoo..
kilileiba sööb estofiil mõnuga
kõiki verbe ei tea sest ja sõnu ka
Valli baarist läeb kalli ja tänuga heihoo heihoo...

Närviline valgus
kõlab käsk nagu lask: üht peab uskuma - vaid üht
peab uskuma, peab uskuma, üht uskuma mind
uskuge mind!

Ma ei tea, miks mantlihõlma takjatena
raamatuga pähe pekstud nägudega tädid
kõrva räägivad
ja lunastuse ristipuudest määgivad

Ma ei tea, miks need surnujumestaja tehtud
üleelusuuruses portreed
mu linna vahel vahel ripuvad
seal keskalleel, kus koerad situvad

Kummaline valgus
Täna teleka ees, õhtul kõik see mees
kui lõppen'd uudised
sest täna näidatakse vaikust!

Ma ei tea veel, mis värvi on su silmad
ma ei tea, mis värvi on su armastus
ma ei tea, miks meil nii niisked ilmad...

Natuke Dagöt jälle. Ja tõesti, vastu tulevad, mööda lähevad, inimesed ja hetked lahedad.
Mina olen nüüd Taanist kodu jõudnud, ma olen paremaks ja targemaks saanud. mul oli tore, tore oli öösel tantsida kuni jalad enam ei jaksanud ja laulda hääl kähedaks ja avastada võõra linna tänavaid ja hoida korraks käest ja lõpuks lehvitada veel. Ja päikeseloojangul praami peal ning piiridel passi otsides ja Berliinis ringi lipates, metroo mürinat kuulates, trakse ja tasse ostes, süües ja juues, näha elu ja aja kulgemist. Ning vahepeal võtta hetk kiirtee ääres, istuda ja lihtsalt olla. Ja Poolas Varssavis kaubanduse keskel kukkuda sülla võõrale ja kõnelda loomadest toreda müüjaga, proovida kleite ja valida, valida.
keldi rist on mul kaelas.
Otsin praegu netist ülikooli, kuhu minna. Ma olen kuidagi väsinud Tartust. Ma olen väsinud ja ma tahan minna edasi, sest nii on õige. Mitte kunagi pole ma saanud vastata kindlalt "jah" kui keegi on küsinud, et kas ma jään Tartusse ja võibolla on asi selles et see polegi õige. Ma pean mõtlema ja hoolega valima.
Homme aga lähen ma mööda Maarjamaad uitama, Viljandisse ja Tartusse ja Tallinna, kerge kõrvalepõige Raplamaal. Ma arvan. Kummaline, aga süda ütleb et oleks vaja. Ja südamehäält peab kuulama.
Ma olen viimasel ajal imelikke unesid näinud, ma olen vibuga inimeis lasknud, ma olen vaadanud kuidas vares mu käe peal istub ja ma olen näinud naeratusi.
Ma loen praegu "Ecce homo"'t ja see meeldib mulle, tahan millalgi Jungi lugeda, ja Elioti
essesd. Vajan harimist.
Meil on muide jänes ka nüüd. ta on küll ainult suveks, aga ta on lahe. Peaksingi minema ja talle ühe pai tegema. Tikrid on ka vist valmis.
Mis teha kui kuhugi poole nii tugevalt veab, et vastu panna ei saa. ma arvan et ma teen õigesti.
Head õhtut, pisimutukad.
Siduge saba külge lehve ja tantsige, tantsige, tantsige, kuni jalad veel kanavad.
Teie Sillu.
Siiralt.