vihmane jaanuar

Lillelaps kirjutab:
Pole midagi paremat, kui see, kui sa tead, et kõik läheb ainult paremaks ja kui ka ükskord enam midagi ei ole, siis pole see üldse oluline, sest sina oledki see, kes saab maailma muuta. Ma saan endale alpid varsti, punaste paelte ja õmblustega, ja see on hea. Õues sajab, täna tuleb tormi, ja seegi on hea. Ning kuigi ma olen vahel nii uskumatult rumal, on inimesi, kes arvavad, et mind on vaja, see on ju hea.
Vennaskonda kuulan, üle pika aja jälle, mul ei olegi kiiret, hommikul kool ja kõik kordub üha uuesti ja ma olen selle üle õnnelik.
Minu jaoks ei ole riike, mida ümber jaotada.
Pole võite ega viike, pole miskit kaotada.
Mulle isegi meeldib koolis käia, kui ma vaid magama ei jääks, sest tegelikult on see kõik vaid minu enda jaoks.
Ja kuigi ma lubasin, et pühendun rohkem iseendale, sain aru, et see on vale ja mul on teisiti veidi raskem, aga ma vähemasti ei ole üksi. Ma ei läheks üksi Raamatukokku kõndima, sest see poleks see.
Vabadus on imeline asi, ma pigem sureksin, kui laseksin end kelegi poolt kinni hoida.
Ma ajan jälle veidi segast, nagu õhtuti ikka.
Ma ei lähe veel magama, aga olge tublid....mul on teid vaja.
Head ööd:)