Hei-hei.
Kuna mu s-tähe klahv endiselt tõrgub, siis on oodata taas suuremat sorti düsgraafilisust.
Peaksin hoopis oma kodust tööd hetkel lõpetama, aga lükkan seda mõnuga edasi. Käisime Liisaga Maximas just, kohupiimapallid on sõltuvusttekitavad.
Tegelikult lugesin ma hiljuti ühte head raamatut ka.
"Koos, see on kõik"
See on mu voodi peal, niiet raamatukokku ei tasu kohe lipata.
Seal on lahedad karakteid. Ma ei hakka elamust rikkuma, neile kellele romantika üldse ei meeldi, ei soovita, küll aga soovitan kunstiloomadele - palju mõnusaid inimese-kirjeldusi on, teate küll, kui kedagi joonistama hakkad, siis vaatad teda teise pilguga natuke. Või vahel bussis näeb mõnd inimest, kelle puhul käib jutt läbi, et vot, teda ma pean joonistama.
Selline raamat siis.
Koolis käimisega olen sel nädalal logard olnud, natuke tõbine olenka, pole hommikuti jaksu end voodist välja ajada. Sõjalise riigikaitse loengus siiski käisin, oli täitsa talutav, homsed hermeneutika ja ladina keel valmistavad natuke muret, aga saab hakkama, sii on nädalavahetus ka käes.
Liiaa läheb see nädal kodumaile, ise jään veel Tartusse, mäng ka ju laupäeval.
Genklubi puudumine annab tunda, tahaks teatrisse või padjakontserdile minna, aga ei saa.
Muide, rongis on ka hea inimesi joonistada.
Homme on minu tihe-päev, st kümnest kümneni. Loodan, et Merike ikka laseb mul trenni tulla kuigi mu igasugune tantsuline liikumine on roostes.
Tarretist tegin, oli päris hea. Krevette ostsin, mul on viimasel ajal kogu aeg mingi kala ja mereandide isu. Millalgi võiks ühe veinijoomise ka teha.
ja mu käsi pole ka enam paistes - jei.
Elu veereb tasapisis nagu hernes, tuleks kevad vaid tsipa kiiremini ja läheks see tatitõbi pealt ära. Siis oleks ju päris hea.