Midagi ei tee...head.

Vaatasin, et olin soovitanud kõigil oma keha vastu kena olla. Aga ise olen ma küll selle koha pealt luuser - laupäeva öö magamata, pühapäev kofeiini ja pitsaga, täna jälle pitsa, koola, marmelaad, liigutada eriti ei ole viitsinud jne. Õhtul peaks ühe jalutuskäigu ikka tegema. Kuigi mu Alpid on katki, üleeile hommikul avastasin, auk sees ja kand hakkab ka lahti tulema, jama, uued tuleb tellida.
Poodi minnes panin sel kevadel esimest korda endale ketsid jalga, väga lahe tunne oli. Pikad teksad asendasin ka lühikestega ja tagi muidugi. Kevad!
"Säsi"-le ostsin pileti ära, ei saand mitte tegemata jätta, kuigi kuu lõpp annab pangaarvel vaikselt tunda.
Mängust ka. See oli vahva, põnev oli ja nalja sai, koht oli kaugel aga muidu hea, supp oli ka hea, inimesed olid toredad. Tänud GMidele, luban et kroonika tuleb õige pea.
Tagasisõit oli muidugi omaette elamus, käisime koos Tali ja Marteniga Kehtnat avastamas, neil on sela mingid asutused maa all, st nooled näitavad otse maasse. Imelik koht. Farmburgeirs ei käinud.
Statoiilist saime kohvi, see oli hea, kuigi koju jõudes oli süda pisut paha. Olin nii väss, et teatrisse ei jõudnudki, magasin terve päeva va- see aeg kui pitsat sõin.
Nüüd peaks tublisti õppima, õnneks läheb Pojmani raamat üsna kiiresti, ladina keelega see-eest on jama, kui keegi aidata tahab siis abi on teretulnud.
Tähtajad ründavad, esseed ja referaadid ja ettekanded...õõv.
Ja muidugi laiskus. ma olen Laisk, kohutavalt suur lontrus.
jah.
Aga probleemi tunnistamine ei anna lahendust.
Sauna tahaks.
Siiralt teie laiskloom.