ca va bien

Prantsuse keel köidab, Helmeti mõju on hajumas!
Asi on "Amelie"s, ma tean. ta valgustas mind omamoodi, tuletas mulle meelde, et ma saan maailma väikeste asjadega paremaks teha, see on minu moodi.
Ehk siis tuletas mulle meelde seda inimest, kes ma olnud olen, kes ma ka praegu olla tahan.
Muidu sujub ka, sain om Merleau-Ponty asja valmis, saatsin ära, nüüd ootan karmi kriitikat selle kohta, mis ümber tuleb teha. Millalgi pean selle esseega ka alustama, nagu ka kõigi nende teiste esseedega. ja Tooli järgmiseks seminariks tuleb valmistuda ja Neeme kt, homme on tegemist küllaga:)
Ilm pööras kõntsaks täna.
Aga hommik oli mõnus, "Amelie" soundtrack ja tass kohvi.
Ainult hiljem tundsin end halvasti vedelesin voodis.
Nojah.
Lutsus käisin ka, Kivirähu "Liblikas" ja Hesse kaks novelli. Loodan need enne 16ndat läbi saada, et saaks aga kinnioleku ajal ka midagi lugeda. Ilukirjandusnälg.
Kuulan Jäääärt. Päris hea on.
Laiskus hõljub ringi, ei viitsi end jooksma ega ujuma ega kõndima ajada.
Eile käisime Kadiga Metros, tellisime öiseid võileibu ohtra lisandiga - võileib oli lõpuks rohkem leiva vahele topitud salati moodi. Ja trefneriste kohtab kõikjal. Muuseas, mäng oli ka päris vahva.
Oleks hea inimene, kellega kahekesi päikest vaadates hommikukohvi juua.
Muust väga puudust ei tunne.
Selgus tuleb tasapisi.
C' est la vie.