Köh-köh-köh

Ehk gripiviirus niitis ka mind. Paistab, et pääsesin siiski kergemalt kui teised, palavik pole veel 38ni küündinud ja peavalu on ka tänaseks taandunud, ainult nohu ja köha hakkavad võimust võtma.
Kuigi iga normaalne tõbine-loom istuks kodus sooja teki all, siis täna hommikul ajas nälg mind välja, tahtsin seda empsu seenesuppi teha, aga võta näpust - Comarket ei müü enam külmutatud šampinjone, ega ka Rama seenemääret.
Nojah. Frikadellisupp on päevakorras.
Ainult hapukoor ununes ostmata, ega kõike head ka saa.
Kohvi joon. Taimeteedele hea vaheldus.
Ja Dagö - "Dagö"...mõnus, mõnus, mõnus.
Haige olemise muhe-hetk on praegu. Samas pean nüüd hakkama õppejõude teavitama, et ei ma ei saa kontrolltööd teha ja ei, täna ma referaati ei esita. jah.
Arno helistas, ütles, et tahaks kodus olla. Mina ei taha, üldse ei taha. Tahan kooli. Olen jah veidrik.
Pähh.
Nüüd ma ei saa ujuma ka minna ja tantsima. Nõme gripiviirus.
Supp ai valmis. Külmutatud köögiviljad ikka ei maitse. jama.
Puljongikuubikuga saab suppi ju tuunida, aga see pole see, õige maitse tuleb värske porgandi ja sibula praadimisest.
Poleks gripiviirust oleks Konsumist seenesupi materjalid konsumeerinud. Jääb teiseks päevaks.
Hea asi: loen Hesse "Siddhartha"-t. Väga mõnus kirjutis. Lugemismõnu, ses osas, et selline rahulik ja mahe, jutustab, nagu juba ilmselt pealkirja järgi aru saada, budismist.
Talvemasendus hakkab üle minema. Juba kõnnin tänaval lollakas irve näos, mis väljendab minu rõõmu eksistentsist.
Vaatasin "Tütarlast pärlkõrvarõngaga", väga hea film oli. Minu lemmikdetail oli huvitav kööginuga, selline suur tera, mille kahes otsas käepidemed.
Ja seal oli väga ilusaid kaadreid, ilusa valgusega ma mõtlen.
Hää küll, ma söön, muidu jahtub supp ära ja ei maitse mulle enam.
Lehva.