Long live the king!

Tere.
Täna ma nägin Sõpruse sillal kolme idiooti, ei, lausa troppi, kolm väikest naga, kaks kiusasid kolmandat, üsna julmalt pealegi. teate milline viha mind haaras, aga ma neile ütlesin ja aga nad tahtsid mind mõnitada ja kui ma siis kenasti nende poole pöördusin, olid nad korraga segaduses, ega teadnud, mida öelda, see oli kuidagi kibedalt naljakas. Rahunesin alles hiljem, kui ma juba Tarusse oli jõudnud.
Praegu tulime Tiuu juurest, jõime teed ja sõime kaneelisaiu. sillal nägin Ukut, kes jooksis ja Efkat, kes tuli jupp maad taga pool, tegid mul tuju paremaks.
Koolis ma täna ei käinudki, hommikul oli hambaarst, kes saatsi mind veel röntgenisse ja siis ma käisin seal ja tegin veel passipildid ja apteegist tõin mingi suuvedeliku, mida arst osta käskis, siis oli mul nälg ja kui ma söömise lõpetasin oli igasugune võimalus viimasesse tundi minna ka mööda läinud.
Nujah, homme siiski kooli, ega seal ju midagi halba polegi, kuulsin et Park annab jutustada, ega seegi mind tapa, kunstiajaloo tegin ära, nüüd ei peata mind enam miski :)
Eile olime Juliuse juures, kella poole kaheteistkümneni välja, siinkohal meenus mulle Jääääre laul suurest lahkusest, mis algab sõnadega: "Kui aega saate, tulge minu juurest läbi, mis siis kui tornikell on löönud pool kaksteist..."
Tore oli igatahes, sõime ja jõime ja mängisime kaarte ja ajasime niisma juttu, muusikat sain jälle ühe plaadi jagu, vastu teen talle ühe plaadi Neil Youngi, kunagi küsin talt seda aafrika muusikaga plaati ka.
Jah, ja inimesel on silmadest näha kui ta tõtt räägib, aga mitte alati ei ole see lihtne.
Miks ma tahan, et kuningas kaua elaks?
Ma ei tea. Pikaealisus on mingis mõttes oma väärtuse kaotanud, ehk oleks seda siis õige soovida, sest ka kuningad on oma väärtuse kaotanud, oma võimu õigemini.
Ehk on see lihtsalt epitaaf autokraatiale, mälestus isikukummardamisest. Viimane ei ole ju kadunud, ma ei mõista...The king is dead. Long live the king!
Nüüd tuli mulle meelde Alenderi luuletus "To mr. lennon".
Asjad muudkui seostuvad ja seostuvad, nii võib omadega ei-tea-kuhu välja jõuda, samas, ehk polegi seal kõige hullem.
Ootan juba nädalalõppu, Tallinna ja Seebu juurde, ehk tuleks keegi minuga Kassinurme, ehk tuleks keegi minuga Tallinnas jalutama, ma ei tahagi kellegagi rääkida, vaikimine oleks piisav, ilusad silmad ja tund aega vaikust.
hingan ilust.
Nüüd lähen ja puhastan rotipuuri ära. kas keegi tahab rotti?
Nad elavad ainult kaks aastat, see murrab mu südame, elu on julm, tahan et Villu kauem elaks, ta on ju armas ja minu sõber.
Elu on karm, aga seeeest ebaõiglane.
Jumal kaitse kuningat ja minda ka, kui sa olemas oled, kui ei ole, well, siis mind eriti ei huvita.
Igavene suvi hakkab jahedaks kiskuma.
Kena elu jätku soovib teile Väike Päts e. Sillu.