Monday, October 01, 2007

Lennukid viivad ka kõige patusemad taevasse.

Ally! Suur tänu et sa lasid mu patusel hingel lennata, see oli üks lahedamaid elamusi mu elus, ma luban et hakkan nüüd langevarjuhüpete jaoks raha koguma. Viimane postitus oli kuidagi liiga diip ja ma mõtlesin et peaks teile oma igapäevasest elus ka midagi rääkima..Nimelt teen ma mõnedel õhtutel kunstikoolis skulptuuri, see on rahustav, lisaks kunstile käin aegajalt (siis kui raha on) ujumas ja saunas.
Vajadus iga nädalavahetus mööda eestimaad rännata eksisteerib hoolimata sügise saabumisest.
Selsamasel hetkel valutab mu pea nagu segane, aga ma ei vähemasti rästikuhammustusega siruli. eks ta ole.
Nii palju on olnud ja lehed on ollaseks saanud aga ma ei oska seda nüüd kuidagi kokku võtta.
Mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees.

1 comment:

Anonymous said...

Oh. Äge. Keegi räägib minust oma blogis! Igastahes, mul on hea meel, et sulle meeldis. Ja loodan, et sa mind merele viid. Btw, talvel saab ka lennata o_O.

Ally.