Sunday, June 24, 2007

Ilu

"it's hard to stay mad, when there's so much beauty in the world. Sometimes I feel like I'm seeing it all at once, and it's too much, my heart fills up like a balloon that's about to burst... And then I remember to relax, and stop trying to hold on to it, and then it flows through me like rain and I can't feel anything but gratitude for every single moment of my stupid little life... "

Ma lugesin Riioni blogi ja jäin vaatama katkndit "American beauty" lõpust. Ja mulle tuli meelde, kuidas ma armastan vaadata lendlevaid lehti, kuidas vahel ongi nii palju ilu, et see haarab sind täielikult endasse. Kuna mu arvuti ei ole minuga sõber, siis ei saanud ma siia seda videot üles pandud, aga ma leidsin tsitaadi.
Mul on siin laua peal hetkel Juhan Liivi luuletused, sain need 16ndaks sünnipäevaks oma vanematelt. Ja muule meeldib Liivi lugeda, valjusti, peast, merele ja oma headele sõpradele. Ma käisin eile mere ääres, üleeile ka, ajasin temaga paa sõna juttu. Ta mäletab mind, see on hea. Ta on minu kõige lähedasem sõber ja samas, ma ei saa teda kunagi täielukult usaldada, selles vist ongi meie suhte võlu.
Ma olen kummaline, eile käisin koos teistega pärast jaanitule tegemist udus kõndimas, öösel polegi nii pime, kui sa mööda õue käid.
Ma tunnen et ma ei oska midagi ette võtta, ma ei taha midagi valesti teha, enam mitte, trahan saada paremaks, aga ma ei tea kust alata. Ma teen tööd, koralikult ja püüan olla oma sõprade vastu hea ja oma pere vastu ja loomade vastu ka.
Muide, Villu on minuga nüüd leppinud ja laseb ennast rahulikult süles kiusata. Peangi minema talle linnast millalgi toitu ostma.
Ma ootan äikest, hommikul ju peaaegu oli, aga siis läks jälle eemale. ma armastan kõueilma, kunagi, kui ma olen vanem, hakkan ma mööda maailma sõitma ja äikest ja tornaadosid jahtima. nad on ilusad, need loodusjõud, millele inimene vastu ei saa. nagu Pöide kirikki, neis on ürgne ilu, mis ei peitu niivõrd õrnuses või välises korras. neis on kaose iidne võlu. Mingi konks, mis paneb neid armastama ja kartma.
Nii palju on olnud tööd, nii palju on külalisi, nii palju on mõtteid ja õnneks nii vähe aega e tneisse ära uppuda.

Viimne võimalus
Juhan Liiv

Sa võta ilust viimne ilu
ja tõest võta viimne tõde,
ja kaunidusest viimne kaunis,
hääst viimne võimaline hää
ja naiselisest õrnem õrna
ja võta valust viimne valu -
ning kannatuse viimne katse! -
Mis lõid sa selle tule süles,
see tõstab sind ja teisi üles.

Jälle ma tsiteerin. Ja ometi on need sõnad ju õiged.
Teate, ma armastan oma kodusaart, see on imelik tunda, kuidas sa tajud maa olemasolu või puudumist ja kuidas sa tunned, et oled osa temast. Ma mõtlen, et kas see on midagi mis levib veres aegade algusest saadik või on see lihtsalt mingite eelarvamuste najal kujunenud tõde.
Mul on kõneaeg otsas. (Jälle ma hüppan ühelt teeamlt teisele. oeh, oleks vaja, et keegi mind taltsutaks, need kes on "Väikest printsi" lugenud, saavad aru, mida ma mõtlen. Muide, Aina sai minu essee eest A, jei)
Ja ma pean midagi oma pangasjadega ette vtma, et rahad ühele arvele saada.
Ma püüan siia nüüd veel midagi öelda.
Et usun, loodan ja armastna,
Kusagil on päike ka, kuigi, ega äike paha ei tee. kõik siin maailmas on suhteline.
I can be here tomorrow but my dreams may not.
Head õhtut, pisimutukad!
Sillu

Thursday, June 21, 2007

Two months happiness...The End.

I'm sorry.
I had it all. And I lost it.
Losing everything.
Hurts.
Thank you for all the knowledge you gave.
Friends?
We'll see.
Tears don't help.
I think I must keep going.
Let's see what the future brings.

Wednesday, June 20, 2007

"Üksi ma veel, kõrtsilaua taga..."

Villu on puurs, ehk ta sealt välja siiski ei mahu, ta on ilus ja lahe, minu rott - minu Villu. HAA, ma ütlesin, et ühele loomale ma veel Villu nimeks panen.Miks ma alustasin tsitaadiga Silveri laulust?
Aga sellepärast, et tänu sellele laulule oli mu sünnipäev just nii suurepärane nagu ta oli.
Ma natuke kirjeldan siis seda toimunud sündmust.
15. juuni õhtul kell 23.58 oli mul masekas, ma jõlkusin telklas ringi, olin kõik tuttavad ära kaotanud jne.
23.59 istusin telgi ette, lasin avada ühe oma õlledest ja läksin eemale teise telgi ette istuma. Sinna saabus u 2 minuti pärast Villu-nimeline tore inimene Premiumiga.
Istusime seal ja ajasime juttu ja siis ma mõtlesin, et polegi nii hull olla, siis tuli Marit ja me läksime kõik koos Jäägermeistrit luutima.
Marit hülgas meid ja Sillu-villu tiim chillis edasi, leidsime karja toredaid inimesi, mulle kingiti sigarette ja igasugu pahna, millest enamiku ma laiali jagasin, alles jätsin luukerepilgakommi pulga, selle eest, et ma telkide vahel magasin ja nilbe võtmehodja rõnga. ma loodan, et tüüp kes selle mulle andis leidis oma girlfriendi üles.
Igatahes, mina ja Villu olime edukad, õigemini, mina ja manna, sest Villu kadus vahepeal ära, oh ell. Me Mannaga leidsime Gunnari ja Timi, kes meile Jäägerit andsid ja GC-le kutsusid ja siis hakkas seest soojem ka.
Manna kukkus igatahes magama. mina kohtasin veel mingit põlvitavat punkarit ja Ergot, kes, olgu ta tänatud, pani ette idee, et võiks teise laagrisse minna.
Ja jalutan seal teises telkalas ringi kui kuulen, et keegi laulab Silveri laulu, kohe lippan ja kõigun sinna poole ja leian toreda seltskonna inimesi, kellest komel-neljal on kitarred, jei.
Istun maha ja hakkan juttu ajama, nimdest jäid mulle meelde vaid mõned, aga see polegi oluline. Igatahes kinkis Silver mulle õhtul padja, või noh, hommikul, kuikülmaks läks. Ja ma lasin seat koos tundmatu padjaga jalga. Mõnus padi oli.
Järgmisel õhtul viisin ta tagasi, ja sain vastu sünnipäevalaulu, nüüd ma pean Illimari tänama. See oli tõesti midgai sellist, mis mu megamõnusale sünnipäevale punkti pani.
Folgil ehk näeme.
Öösel magaasime Kaduga mäe otsas, õues. ärkaisn selle peale, et vihma sadas näkku, tõmbasin magamiskoti üle pea ja suikusin edasi, aga siis tuli Kadu ja lükkas mind üles, et vihma sajab ja ei saa magada. Chill.
Läksime kohvikusse kohvi ja saiakeste järele. Siis lasime Järvakandilt jalga, Ohekatkule. Pesema ja magama :)
Rabarock oli mycket kul. Muidu Ohekatkul olla, natuke tööd teha ja palju rohekm puhata oli ka hea, väga hea.
Mehed on naljakad. aga see on teine teema.
;)
Hinded ja muud kooliasjad sain ka suht korda, mõni õpik tuleb veel leida, raamatukogutädi on ikka vahel ingel küll ja nuh, Kerpa on sella võrra hullem nõid.
Life goes on.
Minu avaliku blogi postitus lõppeb siinkohal.
Head ööd mu kallid.
Hoidke ennast.
Ahjaa, üks Liisi Ojamaa luuletus mis mule elie kummitas.


Ootasid mind nagu kesteabmis imet Sa
Siiski Su aknad on nyyd juba pimedad
Wäsinult kurwana ronisid magama
Mina ei jõudnud Su yxindust jagama
Mina ei jõudnud Su nukrusi riiwama
ennast & Sind oma naeruga piinama
Homme ma tulen siis joome end sigadex
nikume neljax & naerame ribadex
Tegelikutl no minu tuju hulga parem, millegi pärast see luuletus jäitas mind. Tjah.
olge õnnelikud. Minu pärastki.

Tuesday, June 12, 2007

Mul on kirsimahla:)

Tere, meil on vannitoas torud katki ja me otsime torulukkseppa, on teil mõni välja jagada?
Tegelikult tahtsin m atänada HTG õpetajaid, täna kui ma Ristikivi ja Pisi-Pungaga rääkisin sain nii palju häid emotsioone. Mul on hea meel, et meil on koolis nii palju toredaid õpetajaid.
Veel tänusid Tiina Pluumile ja Toomas Jürgensteinile, kes on ka suurepärased pedagoogid.
Küllap ma jõuan neid veel tänada.
Varem polegi niisgugust tänutunnet olnud, aga täna oli mul nii hea meel, et saan HTG-s õppida.
Vahurit nägin linnas, see oli ka positiiivne, polnud pikka aega kokku saanud.
Lubasin talle millalgi helistada, et natuke juttu ajada , et teada saada mis on juhtunud vahepeal.
Kool hakkba lõppema, mul on vist veel paar õpikut viia ja paar hinnet võtta ja paar allkirja ja ühel aktusel olla, siis kaon siit linnast.
Jaanipäeva olen ilmselt kodus.
Europeade särk on mul voodi peal, kui ma kodus olin, sain natuke tantsida ka Tauri õpetab.
Kohvikus olin tööl, sellega saab edaspidi terve juulikuu kinni olema.
Mis polegi nii halb.
Ainult pisut.
Talit nägin täna, tal on kool päris läbi vist, näitas mulle kutset linnapea vastuvõtule. Ta on geenius, tark ja tubli inimene.
Aga olgu siis, siinkohal tervitaks veel Karinit, kes minu lõunaid lõbusamaks muudab, rääkides mulle oma tegemistest.
Jah, küllap ma kirjutan veel.
Nägemsieni, Sillu.

Wednesday, June 06, 2007

Tadaa...

Tere, mina olen Sillu ja ma olen muusikasõltlane, ma lihtsalt ümisen kogu aeg, kui ma muusikat ei kuula ja muul ajal ma püüan seda kuulata ja siis ei suuda ma enam lõpetada ja jään selle pärast kooli minevast bussist maha või mõnele kohtumisele hiljaks või kaotan oma sokid kuhugi. Ja mind paneb imestama, et naabrid ei ole veel virisema tulnud, sest me kuulame muusikat kogu aeg, kui me kodus oleme. Kahtlane. Ma arban, et mulle oleks ravi vaja.
Ma peaks varsti magama minema, aga mul on veel füüsika õppimata ja see tuleb ära teha, vähemalt sain essee valmis. Homme on kehalisse ka vaja minna ja hommikul pean ära pakkima need asjad, mida tahan vanematega Saaremaale saata.
Jah, mu pere on Tartus, mulle päris meeldib, sain täna hästi süüa.
See ei ole muidugi kõige olulisem. Neid on lihtsalt tore näha ju. Pealegi nad hoiavad mind ja muretsevad ja emps küsib igasugu huvitavaid küsimusi mu elu kohta ja ma tunnen end päris heatujulisena.
Daah, mu jalg sügeleb...see ei ole tegelikult eriti oluline fakt. Aga ta sügeleb sellegi poolest, on alles tropp...ja oma jäsemetest võiks ma pikalt rääkida.
Aga ma ei tee seda, sest on uneaeg. ja kes see minu mulisemist mingitest kätest-jalgadest ikka nii väga vajab.
Jag vill tala svenska men jag är dumma, en dumma flicka.
ma ei mäleta enam eriti häti rootsi keelt, mis tuletab mulle meelde (see ei tundu loogiline), et ma pean homme Ristikivi üles leidma ja ajaloo kt kohta küsima ja kehalises ka käima, hm, ma vist mainisin seda kehalise osa juba.
Vabandust:)
Oot, ma lubasin Oliverile, et ei vabanda...hästi, seda ei olnud, aga ära ma teda ka ei kustuta, tähendab, ei kustutaks...deem, see on nagu Montemarosoga.
Nii hea et kusagil on keegi, kes mind kasvatab. Erlessa on ka selle üle rõõmus.
Niiet päris hukka ma ei lähe.
Aitähh.
Sinu Sillu.

Monday, June 04, 2007

Ma pole zoofiil, aga loomi armastan küll.

Tere juuniõhtut.
Sillu on jälle netis ja suhtleb ja püüab midagi kirja saada. Nädalavahetusel olin jälle Raplamaal, käisin seekord häälega, suvine Eestimaa on ilus ja kuigi Türil oli tüütu passida oli lõpuks hea Oliveri juurde jõuda. Selline hea kodune on seal Ohekatkul. Reedel koristasime kitsede maja ära, laupäeval oli Raplas väike loomanäitus, minust sai boaahistaja, ta on lihtsalt võrratu, tahan endale ka madu:)
Õhtul sain kitse lüpsta, harjutamisega võib minust ehk isegi asja saada ja natuke kasu olla.
Muidu oli ka mõnus, jõin end jälle kohvist ogaraks ja sain värskest õhust mürgituse. Kahe nädala pärast uuesti.
Pühapäeval tulin tagasi linna ja leidsin õitseva jasmiinipõõsa, käisin Curul ka korra külas ja hankisin oma ajalooõpikud sealt. Täna oli proovieksam, päris põrumist vast pole, aga ülemäära hästi ka ei läinud. Peaks Pluumile esseed kuidagi ära andma, Jürgensteinile teen ka täna ühe.
Riion oli ka Tartus. Riion teeb ikka oma energilisusega tuju paremaks, samas olen ma niigi õnnelik.
Tiiul olin täna külas, sõin ja jõin teed ja ajasin juttu, sain teada, et emps peaks homme siia tulema, püüan talle helistada millalgi. Rahaline kriis on suht käes, tuleks see raha juba ära, saaks inimese moodi elada.
Kuigi, ega hullu pole, natuke paha, et ma kaotasin bussi kuukaardi ära, mis sest, et ma enamasti jänest sõidan.
"sakutab end kõrvust"
Olen hetkel Guns & Roses'ist sõltuvuses. Jei.
Hea küll, ma praegu lõpetan, lihtsalt palju on veel teha ja kirjutamine nõuab keskendumist.
Olge tublid ja hoidke ennast.
Teie Sillu.