Saturday, April 28, 2007

Nii ongi

Ma olen hetkel tegelikult võrdlemisi sõnatu, aga kuidagi tahan ma tänast päeva märkida, nii ma siis teen siia ühe sissekande.
Mul ie ole praegu tuju kirjutada ei venelastest ega viimase aja põnevatest juhtumistest, seda teen ma homme.
Ma lihtsalt naeratan natuke ja kirjutan siia ühe Jaan Krossi luuletuse.

Hetk

Lihtsalt olla
lihtsalt olla
lihtsalt seista kinnisilmi kuulatades
teineteise südant
paljad varbad kivil rahnul saarel
suure halli voolamise keskel
paljad varbad pilvel vikerkaarel
hiiglasuure voolamise kohal.

Lihtsalt olla
kuulatades teineteise südant.


Olete mulle nii meeletult olulised.
Päikest, Saaremaal on kevad.
Sillu

Saturday, April 14, 2007

Hommik Taaralinnas

Ärkasin kella kaheksa paiku Supilinnas, jätsin oma sõbrad-tuttavad sinna maha ja tulin koju. Supilinna hommikupäike paistis mulle silma ja Zavoodi tagune mägi ei tundunudki nii kõrge kui tavaliselt. Laia tänava bussipeatuses sain teada, et järgmise bussini on pool tundi aega ja siis alustasin oma rännakut öäbi kesklinna. Läksin mööda Jaani kirikust ja ülikoolist, Werneri juures kuulsin Liisi Koiksoni "Hommikut".
Nüüd helistas mu ema ja ütles, et me hakkame kohe linna minema, aga mul on veel paar asja öelda.
Nimelt panid nad Raekoja platsi purskkaevu tööle!
Kuulsin alguses vee solinat ja mõtlesin, et tea, ehk mu kõrvad petavad ja siis jooksin läbi päikeselaigu ja nägin Suudlevaid Tudengeid. Siis ma lihtsalt naersin natuke, kevade ja maailma ja kogu selle rõõmu pärast.
Aga nüüd ma jälle lähen, millalgi kirjutan siia natuke ka sellest kuidas ma Juliusega malet mängisin ja mitu korda Astme otsa koperdasin.
Kallid olete mulle.

Thursday, April 12, 2007

Pungad kargavad kaske...



Alustasin siis siinkohal tsitaadiga HTG eelmise aasta kevadkontserdist ja tõepoolest, jälle on kevad käes, leheksed hakkavad puudel juba paistma, minu aknalaual on nina mullast välja pistnud tubakas või oregano - kuna ma pole kumbagi varem kasvamas näinud, siis ei tee ma neil esialgu vahet.
Pildi peal muide, on lumikellukesed, sellised vanamoodsad, need kasvavad minu vanaema sünnikodus Kaisakülas, mis paraku on nüüdseks täiesti mahajäetud, ometi on tore vanade talukohtade ümber ringi jõlkuda. Käisin seal siis kui lihavõtete ajal kodus olin.
Tulin tegelikult Saaremaalt varem ära, kui alguses plaanitud, aga ma tahtsin Tartusse. Siin oli meil mäng, Jeka muide on Eestis, teda oli lahe näha ja mäng ise oli muidugi ka tore, kergelt pöörane ja väga juhtmesseajav.
"Mõtlen siin, et mõtlen, mõtlen...mõtlen, et vahel võid sa mindki vajada..."
Jääboilerit kuulan, Erlessa on ka kodus, loeb vanu ajalehti, Gops läks linna, olgu tal tore. Peaks siin veel koristama ja siis matemaatikat õppima.
Minuga juhtub iga päev midagi väikest ja veidrat. Täna näiteks sõitis see buss, millega ma koju tahtsin tulla valesse tänavasse - bussijuht oli kevadest haaratud.
Maailm on väike, mina olen ka väike, pisike lausa. Idioot olen ma ka, olgu jumal tänatud (või kes iganes), et ma päris lollakas ei ole. Ma armastan elamist, iga päev on uus ja huvitav ja võimalusi täis ja kuigi ma tean, et ma eksin ja teen pidevalt vigu, tunnen ma end sealjuures päris rõõmsana.
Kõhulihaste harjutusi peaks tegema, oeh.
Homme tuleb Tartusse hulk inimesi, minu armas perekond nende hulgas, lisaks veel Seebu ja Ebling vist ka. Inimesed on imelised, nende jälgimine ja lahendamine on üks minu lemmiktegevusi, ma armastan inimolendeid, kuigi kohati on nende inimlikkus talumatu. Te ei saa sellest bist aru, muide, ma ei ole pidevalt heroiinilaksu all.
Ma olengi selline, väike ja veidi väärakas, vabandust.
Hea küll, ma üritan millalgi tulevikus ka informatiivne olla, et te saaksite teada mu igapäevastest avantüüridest, rumalustest ja päikeselisematest hetkedest.
Ma ei luba seda.
Sest lubadusi peab pidama.
Kallistan, Sillu.