Pingelanguse deliirium

Kirjand on möödas, ma parem ei arva sellest enam midagi.
Pinge on maas, olen viimased viis tundi deliiriumis, täielik ükskõiksus kõige suhtes.
Hullumeelne.
Pirol olime ka, mina ja Kadi ja Goblin ja Seemneke.
Niisiis.
Elame veel.

Majonees

Kui see sõna kõlbab Brautigani romaani tagakaanele, siis kõlbab see mulle ka. Lõpetasin tema "Forellipüük Ameerikas"'i ja Salingeri "Franny ja Zooey", viimane oli kuidagi eriti hea, segunes mõnusalt ovellidega, mida ma varem lugenud olen.
Tõnis Mäge käisime kuulamas, ta oli äge, nagu ikka.
Kodus oli hea olla, laupäeval matkasime rabas, pühapäeval olime metsas ja mere ääres, teisipäeva hommikul käisin saunas, üksi on spa's päris mõnus.
Tutiaktus ei jahmatanud millegi eriliega, aga need lõpualbumid on päris toredad asjad.
Täna oli ääretult nüri päev iseenesest. Tahaks kangesti mõnd roomajat näppida, zoloogiamuuseumis olid nad kinni või surnud, neid ei saanud näppida.
Ahjaa, me avastasime, et levinuim vareseliik muuseumis on Corvus Necro.
Masendav.
Õnneks on linn ka natuke ellu ärganud ja lisaks tuikuvatele tudengitele võib Piro ümbruses kohata ka vareseid ja muid elusaid linde.
Koju jõudes märkasin ka kaht isast kassi, nende eesmärki nägin ka kohe, emakass istus esimese korruse akna peal. Romantikat kui palju.
Oleks nüüd midagi ilusat veel öelda....
Aga ei ole.
Homme on koolisööklas bõstrogonov, ehk lihatükid olluses, ilmselt vean end kohale, söök kulub ära, samas tahtis Kadu häälega Haanjamaale minna....eks näis.
Pidage end üleval.
Ehk kobisen enne kirjandit veel, kui ei, siis edu kõigile kaaskannatajtele.
Sillu

Jaama tänava hull

Käisin koos Todyga jalutamas täna, tegime Annelinnale tiiru peale, enne otsisin ta maja jupp aega, jooksin ja laulsin mööda porist Jaama tänavat, hingasin põleva puumaja suitsust lehka ja vihma mõnusat pehmust. Karpmajad olid naljakad ja autodest oli savi, NBS ja mina....üks kraana oli ka tee servas ja paneelmajad. Muhe.
Kunsti essee on ära saadetud, füüsikat oskan ka juba enamvähem, natuke tuleb veel üle vaadata.
Nüüd vedelen siin ja kuulan Jefferson Airplane'i, mis on väga hea, jalutasime eile ka, Toomel koos Kadiga, siis lasime end ikka suht lahti. Ma ei mäletagi mis ma seal rääkisin, aga seda oli palju, seal tulid ikka kõik sõnad välja, kõik mõtted ja hirmud ja vihkamised.
Tänud Sandele, kes meid autoga Wilde juurde viskas. Muide, Sigmund ja Freud oli päris vahva asi vaadata, ja reedel oli meil dnd ka, mis oli ka äge. ja Tormi "Kui juhslik on suvaline?", mis on rohkem minu teetass, kui Vanemuise erudeeritud inimestele mõeldud showd.
Bullshit!
Mina olengi Väike Prints. :D
Tegelikult ei saa ma sellist au endale võtta, see on ülekohtune, ma olen palju halvem inimene.
Aga hoolimata sellest mul täna siiski veidi vedas, ses suhtes, et sain endale Wilde raamatupoest raamatu "Koletis, kes kuulutas armastust maailma südames"....see on ka väga-väga hea, pealegi oli ta allahinnatud, 50eeku, üks jäi veel, minge ja krabage.
Wildes oleme viimase nädala jooksul päris mitu korda käinud, ma arvan et meie rahakottidele mõjub see katastroofiliselt.
Homme kooli, jälle kooli, vana hea HTG.
Tahaks tegelikult lähiajal korraks koju sõita, vaatame kuidas ajaliselt saab, samas jüriöö on ka tulemas, et sinn tahaks nagu jõuda. Oeh....andke mulle aega.
Deep Purple...mmh!
Ok, head ööd.
Teie sillu

"Unistad(t)"

Kärt Johansoni plaadi ostsin, alguses põdesin natuke, et raha ja värki, aga see on liiga hea, see peab olema, nüüd ma kuulan seda ja naudin mahla ja muud, mida emps poest tõi. Nii vahva on vahel perega koos olla.
Kui juhuslik on suvaline?
Vaatasin eile, tundub, et ega ta nii juhuslik olegi, ehk lähe täna ka, oleneb kuidas ajalooga jõuan, homme 14.00 arvestusele. Ei tohiks raske olla.
Tegelikult ei ole ma suurt midagi teinud, mul ei ole tahtmist hetkel end teiega jagada.
Vabandust vahest.
Edu.
Sillu

Ajaviiteks

"Hullud on samasugused inimesed nagu meiegi" (Heidy)

Tundsin endas tungi vahelduse mõttes ka siia kirjutada, et te teaks kus ma olen ja mida teen. Igatahes, filo olümpiaadil sain seitsmenda koha, muidugi on see kerge pettumus, aga kogemus oli megamõnus, tahaks veel minna, ehk võin kunagi läbi astuda veel.
Täna oli meil viimane tunniplaanijärgne päev, Ristikivi andis kommi, kuidagi nukraks kisub, ma ei kujuta ette, mis veel lõpuaktusel on, halan üksi nurgas ilmselt.
Nagu Tiina ütles: "Ega see ei loe, et te lõpetate, me teeme siin ikka tunde edasi ja istume ja ajame juttu..."
Ja Jürka kallistas mind enne ja pärast olümpiaadi, et kurb ei oleks, see oli väga turvatunnet tekitav, imelik ka, Ristikivi kallistas ka....ma arvasin et ta ei salli füüsilist kontakti, ei teagi miks.
Imelik, imelikult kurb, nagu, ma olen ju ainult kolm aastat siin olnud ja nüüd on juba hulk aega enne lõpetamist silmad vesised.
Muide, tundide andmine läks mul kenasti, 11a oli igavam, see-eest 11b üllatas mind mitmeti, sealhulgas kinkisid nad mulle kondoomi, peitsid haamri ära ja määrisid ukselingi seebiseks.
Aga omamoodi vahvad olid nad ka.
Raamatukogusse vedasin oma filosoofiaõpikud, tõin psühholoogia omad asemele, minu suur huvi kollektiivse alateadvuse ja massipsühhoosi vastu leiab lõpuks lahendusi.
Andeorat nägin ka tal on elu tegemisi täis, aga ta on samasugune vahva ja graatsiline nagu ikka.
Tahan veel lugeda, tahan targem olla, palju-palju parem ja targem.
Vihmane ilm on äge, samas, millalgi tahaks fotoka ja statiiviga metsa ronida.
Kas teadsite, et veinikäigule järgneb allakäik? Ehk siis mina ja Kadi istusime eile Wildes ja jõime veini ja raiskasime raha ja vaatasime töötavat Jeksterit.
Ehk kuulete veel olümpiaadist millalgi, mina asun nüüd essee ja toidutegemise kallale, õhtule äkki kinno.
Teie olge tublid ja tehke lollusi ka natuke.
Lehv.
Sillu