Rainy day people

Tere.
Ma olen õnnelik.
Ma plaanisin küll oma põhimõtted üles panna, aga ma teen seda teine päev, sest see peab olema põhjalik, aga ma olen täna juba hullumoodi palju kirjutanud ja mul on veel vaja füüsikat õppida.
Nüüd ma tahan, et hakkaks äikesevihma sadama, sest see on ilus ja ma saaksin minna rõdule ja proovida pildistada. Taevas on juba paljutõotavalt pilvine, ehk sjaba öösel ka.
Mul on sõpru, kes oskavad mind rõõmsaks teha, vahel piisab sellest kui na dmulle sõnumi saadavad või kummikarusid pakuvad. Nüüd tuligi mul kummikommi isu....oi-oi, pean enne ühtteist poes ära käima.
Ma olin nädalavahetusel kodus, seal oli hea, tegime kooki, mis ei näinud esinduslik välja. Aga pimedas kannatas täitsa süüa. Ma olen vist kofeiinisõltlane, mis tuletab meelde, et ma olen täna ainult ühe tassi kohvi joonud...tahaks veel.
Just a perfect day...
Muusika on imeline. Täna käisin lisaks koolile ka taarat ära viimases, läksin Annelinna keskusesse, sest kõik teised kohad olid juba kinni. Nägin seal Roskilde rockfestivali plakatit ja mõtlesin, et ehk peaks nädal aega varem Taani minema. Aga ma tean, et ma ei lähe.
Nirvana - Something in the way
Oh tuleks nüüd vihma, siis ma lippaks õue.
Jei, ma saan essee eest natuke raha, nüüd pean veel Jürgensteini ja Pluumi jaoks ka kirjutama ja vene keeles jutustama ja siis peaksid hinded korras olema.
Peaaegu.
Fking Tagged...ummistab mu postkasti, peaks need junkmaili alla panema.
Hea küll.
Praegu on elu ideaalilähedane, eks näis millal ta mulle sitta hakkab keerama (vabandust väljendi pärast), aga varem või hiljem teeb ta seda niikuinii.

Väljas oli juuni, pärnad tilkusid mett
Paljajalu asfaldil

Välgulilli õitses, pilved kallasid vett
Paljajalu asfaldil

Ühel päeval hoidsin sinu kahvatut kätt
Paljajalu asfaldil

Põlevad mu pihus sinu silmad ja suu
Linde jõgi peegeldas

Persona non grata

Täna oli korraks selline tunne, istusin Shakespeares ja mitte keegi ei tahtnud koos minuga teed juua. Võiksin masenduda aga pole tahtmist, pealegi on õues puud õites ja see on juba midagi mida vaadata. Ma nüüd mõlen, et lükkan kõik oma msni vestlused kinni ja lähen õue veel või hakkan õppima. Mitte et ma teiega rääkida ei tahaks. Ma olen lihtsalt inimestest natuke väsinud. Kuigi, kui keegi viitsiks minuga raudtee äärde tulla oleks päris lahe.
Ei nüüd aitab, kodu on igav, tüütu ja masendav. Tahan välja. Teised mässavad Simsiga, varsti saab kool läbi, jei!
Ok, ma tulen millalgi tagasi ja ütöen mõne mõistliku asja.
Ahjaa, ma olen näitleja, püüdke vahet teha, kas ma mängin või mõtlen tõsiselt, tegelikult, lihtsalt nautige elu. Ta on selle ära teeninud.
Armastusega, Sillu

Klaaspärlimäng

Tühi ruum, saal, parkettpõrandale kukuvad miljonid tillukesed klaaspärlid - krabin, nagu sajaks rahet. Milllegi pärast tahan ma oma mõtteid panna just sellisessse situatsiooni. Mialee tuleb varsti siia. Oliver oli siin ja läks täna ära, aga ma omastasin ta kampsuni, mis on soe ja mõnus. Veini on ka natuke, ja õppimine ootab köögis, nagu eilegi.
Ma hakkan nüüd korralikumalt jälle koolis käima, see on hea lubadus.
Täna hommik oli kummaline, sürrealistlik, ma olin natuke kurb, aga rõõmus ka, kuidas saakski pikalt kurb olla, kui välku lööb, müristab ja kallab vihma.
Ja siis, pärast füüsika tööl põrumist sadas vihma, lausa kallas ja ma jooksin õue ja kõndisin ja narsin ja inimesed, kes mulle vastu tulid naeratasid mulle, ma ei teagi kas selle pärast, et mina rõõmus olin või vihma enda pärast:)
Eile nägin ma oma head õpetajat Tarmo Kannikut, juhuslikult Ruunipizzas. Tore oli juttu ajada, ma poleks uskunud, et mõni õpetaja tõesti oma õpilasi ka pärast kooli mäletab, aga näe, mäletab küll.
Ma mõtlen, et ma tahtsin nii meeletult palju asju öelda, sest teate, nii palju on juhtunud.
Näiteks on Apollos luuleraamatud Mais 10% odavamad.
Ja ma kipun inimestele ja loomadele meeldima, nad ei vihka mind vähemasti ma ei tea kedagi, kes mind vihkakas.
Kui keegi on, võib teada anda.
Oi-oi.
Huvitav kas ma teen nüüd õigesti...
Näeb, muide, maod ja sisalikud on laheda, tahan endale ka ja küllap saan ka.
Heihoo, mul on juhe. Tartu on ilus linn. Vihma sajab, mulle see meeldib.
Ma võin vahel hommikukohvi teha ja nõusid pesta.
Kadul oli sünnipäev.
Kõik on võimalik.
Muide, ma ostsin Inboili luulekogu "89"
See on lahe.
Pikk postitus, aga lühike ka, vastuoluline.
Raudtee on lõputu, vabadus on ülim aadetest.
Me oleme head inimesed.
Teie veidi, väga, segaduses Sillu.

...ja seotuna jään üksi palati.

Nii, see siin on Alaska Malamuut, ma armastan seda koeratõugu, no vaadake, ta on lihtsalt niiii ilus.
Ma olen nüüd juba kolmandat päeva kodus, tegelikult küll plaanisin täna kooli minna, aga hommikul lihtsalt ei jaksanud end õieti köökigi vedada, ilmselt on asi madalas vererõhus.
Natuke häiriv, sest ilm on ilus, ehk läheb veidi aja pärast paremask ja ma jaksan end liigutada, sest õues tundub hea olevat.
Koristama peaks ka, ma arvan, et püüan seda ka natuke teha.
"...you can like the life you're living, you can live the life you like..."
Tõepoolest, milleks viriseda, kui renamus asju on niikuiniii minu teha. Nüüd ma vaatan natuke korteripakkumisi, ehk saaks midagi normaalsel hinnaga üürida.
Oeh, kortereid ei ole, päris peldikut ma ka ei taha, niiet tuleb loota ühika peale. Mingi koha ma endale ikka leian.
Nüüd ma võtan kätte ja koristan.
Näeme veel.
Sillu

Vihmavaikus

Ühendasin nüüd kõlarite asemel klapid arvuti külga ja kuulan neid paari lugu, mis Manna mulle saatnud on, klahvide klõbin kajab vastikult läbi, aga ma elan selle üle.
Kummaline, et keegi seda blogi vahel ka loeb, mina ausalt öeldes ei loeks, ta on selline igavapoolne ju.
Soovin palju õnne kõigile, kellel täna sünnipäev on. Tahan öelda, et õues on kerge kevadvihm ja et Emajõe ääres on juba talutav istuda ja lobiseda ja vesi läheb ka varsti soojaks. Ning üldse on olemas meeletult palju häid inimesi ja asju, mis muudavad maailma paremaks.
Täna näiteks tegi Seebu mu tuju heaks, saates mulle ühe sõnumi.
Iga kord kui keegi mulle midagi ilusat ütleb, muutub mu maailm natuke paremaks ja Lillelapsel on lihtsam päikest endas hoida ja naeratada.
Koos Mannaga sai täna mööda linna ringi käidud, raudtee ääres ja mujalgi, päike paistis ja Manna maja ees oleval kirsipuul on õied lahti. Vana põlenud jaamahoone õhkab ikka veel kerget suitsuhõngu, rong sõitis meist mööda, naeratav kampsuniga mees lehvitas mulle ja Suudlevad Tudengid helkisid öises laternavalguses.

Homme on päev.
Koolis läks täna kehvasti, aga küllap ma suudan lõpuks jälle end joonele ajda, raamatud peaks ka ära viima ja leiba ostma ja oeh, mul on homme õhtul ju teatrisse vaja minna ja Tiiule peaks sünnipäeva puhul lilli viima, ehk Kadi läheb, sest pärast etendust tahan ma lihtsalt linna olla, istuda, astuda ja ehk ühe kohvi juua.
Ma tahan, et te oleksite õnnelikud, ma tahan ise õnnelik olla.
Head ööd.
Teie Lillelaps.

Kus on su tiivad, mis meeldisid nii minule?

Kuulan jälle Jäääärt, see on tänases õhtus üks positiivsemaid asju, Manna saadab mulle head muusikat, see on ka tore. Ma pole ammu nii vihane olnud, kui täna, vihkan, vihkan, vihkan....kurat!
Aga elu läheb edasi, homme on jälle esmaspäev, täna tulin koos Mannaga Kadrinast, häälega, me sõitsime 9 erineva autoga, see oli väsitav aga lahe. Pealegi sain ma ühele tee ääres olnud hobesele pai teha, Manna tegi sellest pildi ka. Panen selle vb siia lõppu üles.
Täna käisin jälle teatris, Chessi vaatamas, tuleb tunnistada, et minu meelest oli see jama, ehk oli asi ka selles, et ma sain reedesest Hüppajate etendusest nii vaimustava elamuse.
Üldse on asjad viimasel ajal kultuuriga seotud, reedel käisin ka kunsti vaatamas, Johannes Saali maalid, andekas kunstnik. Eriti meeldib mulle tema Juhan Liivi portree.
Mis meenutab mulle, et täna hommikul tsiteerisime me Mialeega teineteisele Liivi.
Ta luges mulle luuletust: "Kes meeldida tahab". Panen selle siia üles.

 Kes meeldida tahab

Kes meeldida tahab, peab roomama
"jah" üteldes "ei"peab mõtlema,
mis teine tahab, peab tegema,
peab ahelaid kandma ja tänama!

Peab kandma lõpmata palju veel,
peab tundma, kuidas tal murdub meel,
peab kummardama kulla eel -
peab nuttes naeratama veel.

Ja kes ei taha, ei meelita ta,
ei taha,ei taha, ei tahagi ta!
Vaid külmalt elugi pakub ka -
tal enesel katsutaks meeldida!

Ja jääb ta nüüdki veel muutmata,
ta tõe-armastus puutmata,
üks peab nüüd kahest sündima:
ta peab nüüd tõusma või langema!

Sedasi, siinkohal pean paluma vabandust seebult, kellele ma hommikul külla ei jõudnudki, aga see-eest sain temaga õhtul pikalt rääkida, ma loodan, et ta suutis midagi tarka ka sellest jutust välja noppida ja ei pea mind mingiks idioodiks (mitte et ma seda poleks).
Aga ma loodan, et jõuan millalgi Pajustisse ka, sest Seebu on lahe, tahaks, et ta õnnelikum oleks.
See on mu missioon ju - muuta inimeste maailma paremaks. Vahel on see lihtsalt võimatult raske.
Juaml!...Päästke mind siit....
Hea küll.
Täna on lihtsalt mingi stressikuhjumisõhtu. Tegelikult on vaikne ja soe kevadõhtu ja ma olen õnneikum kui viimase poole aasta jooksul olen olnud.
Tahask nüüd selle pildi siia panna, aga see pole veel kohale jõudnud, oeh, ma siis ootan.
Muide, aknalaual olevates purkides on läinud üks taim kasvama, ma arvasin, et purkide sisu suri kõik välja.
Karbis ja potis on mul veel oreganot ja üks tubakataim, või vastupidi, ma pole endiselt kindel kuidas nad välja näevad.
Nii sain pildi ka, see on Pedja jõe lähedal, ilm oli hullult mõnus.
Aga nüüd ma teen midagi kasulikku ja panen pleieri patareid laadima.
Olge lahedad...muide, sääsed on üles ärganud.
Hoidke end vereimejate eest!
Sillu.