Kökimöki

Unenäovabrikus oli eile hea, kuigi, ma nuriseks nende töö kallal, arvestades kogu seda pudrukapsaid mis ma unes nägin. Täna astun ka sealt korraks läbi, viin Merikesele kleidi sättida.
Tegin siin aktiivselt plakateid ajaloo kohta, hetkeks luban endale ühe pausi, jubedalt tahaks head täispähklitega shokolaadi.
Kohe lähen ja õpin edasi, luban et kohe.
Evelinile olen suure tänu võlgu selle konspekti ja muidu hea nõu eest, tähh:)
Ehk ma elangi unenäos, või on elu ainult üks kujutluspilt või olen ma kellegi teise unenägu, midaiganes, Tättet kuulan.
Muhe mees.
Aga ma olen nüüd valmis suunduma esimese Eesti Vabariigi ajaloo kallale, et, jah, edu mulle.