Tuesday, August 28, 2007

Tartus näeme, raisk!

Hei-hei.
Sillu jälle siin, üle päris pika aja nüüd.
Sa tegid mulle haiget, sul oli ehk põhjust, aga see mis sa tegid oli liga julm. ja, häiriv on see, et tegelikult ei muutunud midagi.
Niiet ma olen endiselt omadega võrdlemisi tupikus.
Homme hakkan tagasi Tartusse minema, kotid on ka pakitud, plaadid ja pleier tuleb ära mahutada, isa ütles, et ta ostab mulle ehk läpaka, mis oleks iseeenesest äärmiselt vahva.
Ma saan nüüd elada rahulikult oma toas, üksi!
Hakkasin just mõtlema, et need riided ei mahu sinna ära, mis tähendab et ma pean endale mingid punutud kirstud sinna ostma, rott tuleb ka kuhugi mahutada.
Mis tähendab et ma elan siiski võrdlemisi kaksi.
Aga mu suur voodi on ainult minu...koos oma padja ja teki ja villase sõba ja muude asjadega.
Kas teate kui palju ma viimasel ajal vikerkaari näinud olen, need on nii lahedad, just tulingi õuest üht vaatamst, hetkel on taevas jälle pilvine ja uus vihm hakkab kohe sadama.
Mu tuba on kuidagi tühjemaks jäänud, ja pakitud kotid nurgas on millegipärast väga kutsuvad.
Liimisin enne siin oma matrikli nurki kokku, ma ei taha seda enam koolis näidatagi, ma ei saa aru, kuidas ma olen selle suutnud nii hullusti ära retsida.
Nii, Steffi juures oli lahe, alates sellest kui Jõgi mind poodi kandis kuni sellni kui ma istusin õues ja kuulsin kuidas mu telefoniäratus toas teada andis, et kell on viis ja ma pean bussi peale minema.
Ebling lülitas selle õnneks välja, tubli inimene.
Ja jälle sajab.
Vanaema matused olid ilusad, ma arvan et ma kohtasin ühte lahedaimat kirikuõpetajat üldse. Tema kerged killud automehaanika valdkonnast ja fotograafi hüüdnimi Operaator Kõps, tegid mu tuju palju paremaks.
Tegelikult ma ei salli matuseid, eriti fotograafe kes hullunult kirstust ja mustas inimestest pilte teevad.
Idiootsus.
matused peab ikka meldiv sündmus olema, chill, süüa peab ka olema. head lihapallid.
Aga, puhka rahus Sassi Olga, sa olid kange naine ja 93 aastat ei ole madal vanus.
Täna leidsin kapi pealt vanaema antud sendikarbi - kommiraha.
Laua peal on pipragaas, juukselakk, rahakott, matrikkel, hambahari, pastakad - kotipakkimise jääknähud.
Lõpetan hetkeks, pikemaks hetkeks, niipea minust ilmselt kuulda ei ole.
küll aga võib mind varsti Tartus liikumas näha.
Olge tublid.
Jooge piima.
Teie, Sillu.

No comments: