Austan Stiilseid Olendeid Grupp

Pealkirja põhjust ei oska seletada, mulle lihtsalt meeldivad olendid, kel on stiili. Tegelikult oli algselt tegemist vist austusavaldusega pingviinidele, kes on ühed minu suured lemmikud.
Mis viimasel ajal toimunud on?
Eile õhtul haras mind meeletu soov jalgrattaga sõita ja kuna ma tegutsen sageli instinktiivselt, siis olin ma üsna ruttu sadulas, võtsin kaasa fotoka ja pleieri. Kõrvaklappidest kajas Metallica ("Loverman" - magnifique!) ja silm püüdis leida sobivat ohvrit keda jäädvustada. ma ei tea, kas te olete kunagi vändanud mööda teid, millest on alles vanad mälestused, ajast mil te veel väikese rattaga vanemate kõrval tolknesite. Need rajad on kuidagi kummalised, silm otsib tuttavaid pidepunkte ja kõrv püüab eristada koerte haukumist. Ja siis on pilvede vahel korra natuke päikest.
Samal hetkel oled sunnitud siunama suuri kruusakive, mida keegi tarkpea on teel olevate aukude täiteks kasutanud. Nojah, kõrvad on muusikaga höivatud ja silm otsib koera, kes mäletamist mööda peaks sind iga hetk kannast naksama tulema. Ja siis pole ime, et aeglasel kiirusel ratas kruusahunnikus omatahtsi liikuma kipub. Ja siis sõidad sa sissse viltusest väravast ja möödud tühjadest lautadest, mis lapsena kuidagi kummituslikud tundusid ja kus kunagi oli ka seenekasvatus, nagu algklasside perioodist meenub. Mööda lautadest ja kraavidest, autoromudest, väravatest välja asfalteele - nõukaaja kingitus. Metsa vahel lookleb sile asfalt, edasi viivad rattad ja juba väsivad jalad, maanteel pööre paremale, tagasi koju.
Nii ma sõidan, õhtuti ümber oma koduse aleviku. Soovin et mul oleks parem fotoaparaat, et saaks neid hämarusepilte teha. Soovin, et mul oleks alati keegi aktiivne ja rõõmus kaasas, kellega neid retki jagada. Koera kahjuks igale poole võtta ei saa, eriti neile teedele, mille läbimisest on alles vaid tuhmuvad mälestused.
Oli see nüüd väga nostalgiline? Vist küll.
Praktilisemate asjade juurde naastes, siis tegin ma täna kooki, kodus, sest mul oli vaba päev, homme on ilmselt ka, siis saan ehk oma toa koristatud ja vahest veel midagi. kook on lihtne teha, kahjuks mina seda maitsta ei saanud, sest selleks ajaks kui ma õhtul tagsi koju jõudsin oli see otsas. niuks.
Aga ma panen siia üles nii pildi kui retsepti, siis saate kodus katsetada, kui tahtmist ja aega on.
Sul on vaja:

• 4-5 muna
• suhkrut
• jahu
• margariini
• soola
• miksrit
• kaussi
• õunu või marju või moosi või improviseeri
• kaneeli (kui valid õunad)
• küpsetuspulbrit (saab ilma ka), selle segad jahu hulka.
  
• lusikat
• kahvlit
• ahjuvormi (selle koguse juure su 30cm läbimõõduga)
• ahju
• mikserdusnõud
• pajalappe

Nii, alusta sellest, et võta margariini, umbes 150g ma arvan, tegelikult peaks sajast ka piisama, ja hõõru see suhkruga vahule (see on kontimurdev töö, kasuta meestööjõudu, minu kahjuks polnud).
Kasutada võid lusikat, või ka mingit pudrunuia. Seejärel eralda munakollased valgetest (mina löön muna katki vastu kausiserva, kui tahad võid noa appi võtta), munakollased pane vahtu löödud margariini juurde (see näeb välja nagu või ja suhkru segu), munavalged mikserdusnõusse.
Nüüd kääri käised ülesse, võtta jahukott vasakusse kätte ja puista kogu kupatuse peale jahu, parem käsi vajuta julgelt taignasse ja hakka sõtkuma, lisa jahu ja sõtku senikaua kuni taigen muutub ühtlaseks, ei jää enam käte külga ja seda saab palliks vormida.
Võta vorm ja lükka taigen selles ühtlaselt laiali, kata põhi ja servad (u 3/4 kõrgusest). Vaata et põhi oleks ühtlaselt u poole sentimeetri paksune. Torgi kahvliga põhja sisse auke.
Pane vorm ahju, 200 kraadi juurde, küpseta kuni taigen enam nii taigen pole - on pealt pruunikaks läinud. Siis võta põhi välja ja lapi sellele õunaviilud kihiti kaneeli ja suhkruga või marjad vms.
Nüüd võta mikser ja munavalged, lisa munavagetele veidi soola ja veidi rohkem suhkrut (tark kokk hoiab munavalgeid vahepeal külmkapis). Aja munavalged tugevaks vahuks, minu ema ütleb, et vaht on õige, kui topsi tagurpidi keerataes midagi välja ei valgu, üldiselt on asi õige, kui vahust saab tornikesi vormida, ilma et need kokku vajuks.
Tõsta munavaht kogile, seda on lusikaga hea natuke laiali ajda, ilusam on, kui seda väga lamedaks ei määri. Siis pane kook uuesti ahju, sedakorda umbes 150kraafi juurde.
Kook on valmis, kui munavaht on pealt helepruun.














Kasuta alati koogi ahjust väljavõtmiseks pajalappe!
Sedasi, tehke vahel süüa.
muide, ma olen täna ja eile rõõmus, sest, olen. Haa!
Homme ehk ka.
Nad võivad ju öelda, et lootus on lollide lohutus, aga mulle ta päris meeldib. Ja jumal kaitsvat lolle, lapsi ja joodikuid ja mina olen natuke neist kõigist.
Tahan juba Kassinurme hiide.
Tunda selle koha puhast ja sooja energiat.
Olge tublid, hoidke ennast.
kalli.
Sillu