Red Hot Chilli Peppers - Under The Bridge

Taurile

Taaskord mängisid rolli asjaolud, nagu minu ujumisriiete puudumine ja Sinu ujumisriiete olemasolu. ma mõtlen, et vahest oli mõte merre mitte joosta lihtsalt talumatu, aga tegelikult oli asi selles, et sina seal meres nii õnnelik ja vaba välja nägid.
Miks muidu oleks ma peaaegu unustanud telefonigi taskust välja võtta? Riietega merre lipata, kukkuda, oh milline rõõm!
See oli omamoodi eelmise aasta ülima suuruse tajumine, mere suuruse tajumine, laine ja mererohuga näkku ja selga, vesi viis jalad alt ja taevas oli all ja ülal korraga.
Küll on tore et Sa ujuma läksid!
Järgmisel suvel lähme jälle Tuhkanale.
Seniks ole tubli ja tule ükskord Saksamaalt tagasi.

Sa oled ilus

Jah, ma nägin lumevalgust, ükskord, kui ma polnud laps...

Ma nägin teda novembri lõpus, Kadrinas ja ma nägin teda eile. Eile oli ta Toomemäel, mina ja Tali läksime koju ja ta lihtsalt hõljus kogu Toome kohal, kogu oma hullutava ja puhta iluga.
Lumevalgus teeb lapseks, ega ma muidu nii jultunult mööda kooli ei hüpleks.
Kuidas elada tões?
Kirjanduse kodune ülesanne.
Vastus: Et elada tões, ei tohi iialgi endale valetada.
Kes on normaalne inimene?
Vastus: Normaalne inimene on inimene, kes ei juurdle normaalsuse ja ebanormaalsuse olemuse üle.
Niipalju siis koolitööst, inglise keele kõne tuleb endiselt ära teha, aga ma väga ei põe. The lazy lady is in da class, jou.
jah, koolis on huvitav, näiteks vaimustus täna Ristikivi mu kirvega kaelaketist ja suutis mõtteid heietades tunniteemast kõrvale kalduda, kena ja üllatav.
Me kutsusime Triinu homseks välja, ta on selline väike haldjalaadne olevus, väga armas minu meelest.
Ahjaa, märkus nende kaldkirjas tekstide kohta, esialgu küll selle ühe kohta. Tegemist on pühendustega inimestele, kes on jaganud minuga mõnd hetke, mis on mulle väga oluline. hetked, mil aeg kaotab tähtsuse ja tajumine on sügavpuhas.
need nn. kirjad on eelkige mulle endale mälukildudeks, aga ka neile, kellele need pühendatud on.
Tänan tähelepanu eest.
"Laps, kes lumevalgust vahtis, see saab lumepimedaks..."
Sillu

Ka täna on päev

"Tuuli, tuuli purjed täis..."
Kummaline nagu ikka algab mu suve ja sooja ootus kohe pärast jõule, ometi ei jälesta ma seda külma, külmas on midagi rahustavat ja puhastavat, ausalt öeldas aga ka midagi surnut, elujanu puudumisele vihjavat. Nirvana.
Kappi lastud koimürk on kergelt ära laksanud, õnneks paistab Villul eluvaim sees olevat, lasin ta tuppa lahti, saab surmasuust jalga lasta kui tahab.
Puljongit on.
Kapist võetud riided on laiali maas, koristamine ei ole õnnestunud, kohutavalt külm on.
Hommikul vedelesin voodis, lootsin et kui ma kunagi ei tõuse, siis ei saabu kunagi õhtu ega sellele järgnev hommik.
ma tõesti ei taha kooli minna.
Mu jumal kui rõve see puljong on!
Lootus süüa saada sureb hetkel koos temaga, hiljem keedan kartuleid.
Öakk....
Raha ei ole, süüa ei ole, sooja ei ole, mitte kedagi ei ole, mitte midagi ei ole.
nirvana!
Tegelikult kuulan hoopis Dagöt.
Ma ei salli sellist korra all olevat kaost, mulle meeldib kaos kui piiritu vabadus, ma ei salli seda kui mu isiklikus elus on kaos, aga korra reeglid ootavad endiselt et ma neid täidaks.
Olen nihkes.
Internet ei taha hästi funksata, tegelese tegemiseks pole tuju, miks need asjad üldse ei suju....
Kui Ott linna ei tule, siis lähen kasvõi üksi, mõtte saaks korda, muutust on vaja, aga ta ei paista saabuvat.
Jah, täna on päev, loodame et ka homme.
Sillu ja Villu ja rõve puljong soovivad teile hubast olemist.
Ploomimahl tevitab ka.
Kohtumiseni.

Sa võta ilust viimne ilu...

Oliverile.

Minu 2007nda aasta kõige ilusam hommik oli see maikuu hommik, kui ma ärkasin sinu kõrval kõuemürina peale. Aken oli veidi paokil ja tuul liigutas kardinat, vihma rabin vastu aknaklaasi oli parim kõigist sümfooniatest.
Sa naeratasid ja ütlesid, et pead päevase bussiga minema ja üksi linnas tolknema, see nägi kena välja.
Ma tõusin üles ja lonkisin kööki, et teha tass kohvi. Me jõime kohvi ja vaatasime äikest ja vihma, ma ei mäleta, kas me ka millestki rääkisime, mäletan, et olin kurb, sest sa pidid ära minema ja rõõmus, sest ma nägin kevade esimest äikest just sel hetkel, koos sinuga, koos kohvi juues, köögis.
Ma tänan sind selle hommiku eest, tegelikult peaksin sind tänama oma kevade eest, mille saa ilusaks muutsid.
Aitähh sulle.

See oli esimene nostalgiline pühendus, neid tuleb veel, ma arvan, sest ma olen selline hull nostalgitseja-naine.
Eks te saate nendega aegajalt pihta.
Olen Tartus.
Kalli.

Jaanuaris on mere ääres külm, mis ei suuda mind sealt ometi eemal hoida, ainult fotokas hakkab külmaga mässama ja jookseb lõpuks kokku.

"Kas kanname endas vihmade igatsust või maailma süttimisohtu?"

Mulle on vihm hingelähedasem

Homme tulen linna.

On hulk vastusteta küsimusi, neid nimetatakse filosoofiaks.
On inimesi kes neile vastuseid otsivad, need on filosoofid. On neid, kes ei küsi kunagi ja neid, kes kogu aeg otsivad, on inimesi erinimelisi.
Oleme ikka veel kuhugi teel.

Asfalt

Meis on midagi laenatud möödunust
nagu sinul emalt kleit brokaadist.
Meil on midagi maksta homsele
nagu auto eest maksta prokaati.

Miski läbib meid nii nagu Eestimaad
läbib maantee, kus sõidame autos.
Sirged teelõigud, ristteed, käänakud –
enda leidmine, enda kaotus.

Nii su suurtes ja tõsistes silmades
nagu tagasivaatepeeglis
näen ma suviselt tolmuseid linnu, kus
meid ei olegi tundnud vist keegi.

Reas bulvareil seisavad punased
gaseeritud vee automaadid.
Bussipeatuse kuumpehmet asfalti
kontsad tikivad hommikust saadik.

Poisid-tüdrukud, õlal kott "Aeroflot",
tuubil bussides sõidavad randa.
Nagu auklikul asfaldil – unelmais
nad end lasevad rappudes kanda.

Ajalehtedest, filmidest, silmadest
silmad loodavad, otsivad miskit,
nagu otsivad tuhandeil lainetel
üksteist morsega sajad radistid.

Radaritena mõtted kompavad
kaugeid baare ja mererandu.
Aastad tulevad-lähevad otsekui
memorandumi järel memorandum.

Mis on kirjas neis märgukirjades,
mille olemasolu vaid aimad?
Me vaid teame, et meile nad määratud
ja et meie pole nende jaoks ainsad.

Poisid suudlevad tüdrukuid väravail,
poisse tüdrukud suudlevad vastu.
Koos nendega suveöö sinasse
linn kui merre Atlantis on laskund.

Aga hommikul tõusevad patjadelt
näod kui hirved sarapuupõõsaist,
näod kui Päike läbi lehtpuulatvade,
linna värvides võõrana rõõmsaks.

Poisid loevad Kafkat. Ja näitustel
kaevad kuuba või borneo graafikat.
Tõekspidamisi näitavad salaja
üksteisele nagu pornograafiat.

Meie sõidame kõigest sest eemale,
piinav-mõistmatut igatsust pettes,
valetades üha rohkem endale,
et see kõik on meil elatud ette.

Seal, seal, kuhu maantee meid kihutab,
tüütult tuttavad, samad on linnad.
Sama suits, sama leib, sama rahutus,
samad filmid, samad prinkpingul rinnad.

Aja helgusest põlend vist punaseks,
keset elu kui kuivavat rohtu, –
kas me kanname vihmade igatsust
või Maailma süttimisohtu?

Nagu avatud tõkkepuud sihivad
telemastid ja kirikud laotust.
Püsib kannul meil, silmist meid laskmata,
õhtu-Päikese tuletõrjeauto.

2008...lootust veel on

Nüüd on ta siis alanud, alles üleeile arvasin,et olen kaotaja, eile äis, et vahest ma siiski võitsin ja täna....täna olen ma jälle kodus, joon teed ja püüan edasisi asju paika panna.
Tartusse tulen ilmselt laupäeval, kuigi ka Mati sünnipäevale oleks olnud tore ulla.
Pean nüüd teatrikuupäeva ära valima ja vaatama kas saan rahaliselt kõiki neid üritusi lubada, ootamatult on mind kutsutud võrdlemisi mitmesse eri paika.

See kuidas ma ajaliselt kuhugi satun on juba iseasi, lisaks kõigele peab ka kooli lõpetatud saama ja ülikooli minema ja uus eluase tuleb leida ja reisida ja rännata, öeldakse, et see mida sa teed aasta esimesel päeva, kordub terve aasta vältel, mulle meeldib.

Soovin teile kõike head sel aastal.

Measure your life in love.

Siiralt teie, Sillu

Mialee blogist...

Your Personality is Very Rare (INTP)

Your personality type is goofy, imaginative, relaxed, and brilliant. Only about 4% of all people have your personality, including 2% of all women and 6% of all men You are Introverted, Intuitive, Thinking, and Perceiving.

How Rare Is Your Personality?

Oh happy day!

Ma jõudsin reedel koju, kuigi hommikul suurte kottide ja kingitusega üle silla kolistades tundus et ma iialgi kohale ei jõua, aga näed, jõudsin.
Laupäevast on mälestused hõredad, ilmselt ei teinud midagi erilist, ja siis, siis tuligi pühapäev.
Hoorey....jõulupühad, süüa saab siin igatahes hästi.
Muide, ma sain oma rolli aastavahetuseks kätte, ehk tuleb köögis natuke ringi vaadata.
Eile olin saunas, mõnus oli, metsas käisime kuuske toomas üleeile, ehk siis pühapäeval...jajaa, vana pea ei tea.
Jooksin mööda võsa koos Rommiga, muhe, pärast saime metsast välja ka, koos kuusega:)
Jõulukingid olid muidugi ka, sain statiivi, kaks plaati Villu Veski, jazz ja tango...mmm! Kampsuni sain ja paar raamatut filosoofiast ja religioonist, nüüd tuleks esseega alustada ja Kaarna referaat ooab ka....
Näe, mõni leiab ukse tagant huskykutsika....tahaks ka, võimalik et lähen millalgi Ohekatkule, aga pean enne Oliveriga rääkima. Mulle tundub et ta sellest väga ei vaimustu.
Aga miskipärast on ta mul viimasel ajal peas mõlkunud, mis iseenesst pole kuigi mõnus.
Mul on kõht kogu aeg täis, väga kummaline tunne.
Ok, ma nüüd vaatan vist filmi või midagi.
Helen tuleb täna külla.
Happy hanukah!
Jõule.
Sillu

Inkognito

Mul on tõsine põhjus arvata, et väike prints tuli asteroidilt B 612. Keegi türgi täheteadlane on seda ainult üks kord 1909. aastal läbi teleskoobi näinud.


Tol korral tõestas ta suurejooneliselt oma avastust Rahvusvahelisel Astronoomia kongressil, aga keegi ei uskunud teda tema ülikonna pärast. Suured inimesed on juba niisugused.


Asteroidi B 612 hea kuulsuse õnneks käskis üks Türgi diktaator oma rahvast surmanuhtluse ähvardusel euroopa moodi riides käia. Astronoom tõestas oma avastust uuesti 1920. aastal, seljas aga oli tal väga elegantne sabakuub. Seekord jäid kõik temaga nõusse.

Näete kui oluline on see, millist ülikonda te kannate...siinkohal teatan, et suutsin oma toast kokku korjata meeletu koguse musta pesu ja selle koju viimiseks ära pakkida, nüüd tuleb mul veel tolmu imeda ja pea pesta ja tegelane korda teha ja natuke lugeda ja siis lähen uuesti magama.
Kool võiks juba läbis saada, igatahes lasen siit reede hommikul jalga, pileti ostsin ära, koju...koju!
Kimya Dawsonit kuulan, mõnus nagu ikka, elu kulgeb ja voolab...taostliku rahuga jälgin ma vastandlikku maailma.
Oh teid põrsaid....Muide Kata oli jube õnnelik oma tiibade ja võlukepi üle ja me mängisime õhtul Kavelipoja mängu, mis päädis dramaatilse hetkega, mil Tartu linnapea Rusa varastas rahvuslikku aarde, mis oli suure vaevaga päästetud Ingmani käest ja toodud välja Marja tänava alt.
Kaisa tuleb homme Star Warsi vaatama, ma loodan, et ma suudan seekord oma mõtted koondada ja loogiliselt ning oma Int skoorile vastavalt mõelda.
Aga ma eeldan et üldiselt saab lõbus olema, kui vaid nii meeletult kiire kõigi asjadega ei oleks. Hinded võtta ja Punga juures käia ja kaardid ja kingitused...kas ma nüüd jõulupeole jõuan hakkab juba kahtlaseks muutuma.
Teate, ma nüüd hakkan tolmuimejat piinama, olge õnnelikud, et te seda minu eest tegema ei pea.
"kalli"
Teie, siiralt, Lillelaps.

Jäääär - Kaks tüdrukut

Poolteist aastat tagasi oli üks õnnelik hommik Tartus.
Puiestee tänavat küll sel korral ei näinud, aga seal olen hiljem jalutanud küll.
Omamoodi on see lugu võrdelises seoses min armastusega Tartu vastu.

Kunagi meil meedia tunnis küsiti, et kes on meie iidolid, mina vastasin, et Villu Veski, seepeale küsis klass, et kes see on....oeh
Aga siin ta on, muusik, repekt, andekas inimene, kes on palju teinud Saaremaa kultuuri arendamises, on suurepärane saksofonist, muidu muhe ja OG vilistlane.
Muide, mu rott on saanud nime Villu Veski ja Villu Tamme järgi.

Homo sapiens idioticus

Laes istudes naeratad sa tagurpidi
Maalt taevasse kukkudes ei saagi haiget?
Ehk oled Zenoni igavesti lendav nool.
Iseenda maailmanaba.
Kus on su tõekspidamiste tõesus tõestatud?
Sa rumal inimeseloom.

Mu siirad vabandused, et kirjutan siia vaid oma emotsioonide äärmusjuhtudel, mis on ka põhjuseks, miks see jutt ei oma säravat kirjanduslikku väärtust. Mul on veidi piinlik.
Mimi...
Terves galaktikas oleme me tagaotsitavad, ma ei saa jälle hakkama, ei omaenda ega ülejäänud maailma päästmisega.
taaskord olen ma magamata, aga vähemasti kasitud ja täis kõhuga.
Vestlesi täna kahe juhuslikus supilinlasega, üks neist helistas tuletõrjesse, teine oli Herne poe töötaja, kes uuris, ega ma mõne ta tuttava sugulane ole.
Kõige ilusam hetk täna oli siis, kui ma istusin Lõunakeskuse raamaturiiuli juures koos ühe tillukese tüdrukuga ja rääkisin talle trollidest ja härjapõlvlastest, tal olid nii ilusad suured silmad....Mulle tehti täna üks kena üllatus
Jõuludeni on veel nädal.
Saamatusest saamatult ma vastan kui koer.

Purjus pea ei tea juuste kainuse valu

Tänane päev oli puhas saast, parim osa oli see, kui ma sain Curu juures üksi koristada ja muusikat kuulata, aga ilma selleta oleks ma ka ringi berserkinud.
Lihtsalt, hoolimata minu hullust õppimisest põrusin ma ajaloos, mul ei olnu kellegagi koos süüa, Kerpat polnud koolis ja üldiselt kippus asi kurvaks.
kurva tuju päev.
homme on kirjand, selleks ei pea end vähemalt segi õppima, kirjutan ehk ühtteist välja ja võtan siis kaasa, ainuke negatiivsus homse õndsa tuleviku sees on inglise keel koos Margitiga, oh well, could be worse.

ENESETAPJATE KLUBI

vanamehed üsna eakad
tornist hüppamas on "peakat"
aga puudub veepind sile
maanduvad nad asfaldile

valmistumas just üks mega-
vana halli habemega
aega röövisil talt juudalt
võtsin väikse intervjuu talt

mis sind vanamehe juppi
meelitab suitsiidikluppi?
Vanamees ei ajand jama
kukkus lahkelt seletama

benjit hüpatud sai eile
selle peale enam meile
püksigi ei tule kusi
teravamaid elamusi

vajame ja siit need saame
aidaku mind jumal -aamen!
seda öeldes minust taandus
hüppas ja pea peale maandus

kostis vaid üks tume mütsak
vana kukkus nagu nutsak
vaikselt lebama seal jäi vaid
veri pritsis möödakäijaid

Selle contra luuletuse luges ette mikk, mulle päris meeldib:)
Hää küll, ehk lisan hiljem midagi.
Hetkel, lehv
Sillu

Igaüks tahab vahel midagi head /Navitrolla/

Sain ajaloo õppimisega enamvähem ühelepoole, nüüd vedelen natuke, kordan olulisema üle ja kobin siis magama. pahkluu ei valuta ka enam, niiet eilne istumine botaanikaaia müüri peal tasus ennast ära, nüüd peaks veel välja uurima, kuidas sealse öövalve olemasoluga on.
Elesgal saadeti laiali ja ometi ei tunne ma end puudutatuna, miks mind üldse ei huvita?
Tunnen ainult kibelust, et kord siit välja saada, ma ei väida et mulle ei meeldiks ärgata selle linnaga koos, et ma ei hooli oma sõpradest või et mul poleks siin armsaid mälestusi. Lihtsalt, ehk on sel etapil aeg lõpule jõuda?
Jumalapärast, ma olen nii kohutav, miks ma ei suuda tasakaalustatult mõelda oma prioriteetide üle?
Urr
Aga hetkel on mul viljalihaga apelsinimahla, mis mulle maitseb, mul on kõht täis, ma olen ajaliselt kenasti õppimisega jõudnud, ei saa kurta.
Koju võiks minna, kuid enne jõule ei ole nagu erilist mõtet, liiga vähe on pühadei aega jäänud.
kummaline, et kui ma kirjutama hakkan, siis kaovad kõik varasemad head ja sisukad mõtted ära ja alles jäävad ainult mingid karjuvad emotsioonid mida ma ei suuda edukalt sõnadesse panna.
kas siis selline ongi ühe intelligentse noore inimese sisukas eneseväljendus?
"Lohulaul"
Lohust või lohutusest?
Mõlemast natuke:)
ma istun paigal aga on tunne kui ripuksin seinal, istuksin seinal...vildakat moodi.
Oleks miskit millest kinni hoida, keegi kes natuke kinni hoiaks.
Oleks ju kena.
Kena õhtut, head inimesed.
(Kannik helistas täna ja küsis millal malet saaks mängida)
Sillu

Mika Grace Kelly

Ma ei oska seletada, miks. Aga ma olen hetkel vaimustuses.

Päike läheb looja...

"Taas kord koidab päev, kus sind ma endas näen ja oma olemuse paremaks muudan..."
Indigolastega on mu tänane õhtu, karin oli ka siin, tegime glögi ja sõime piparkooke, nüüd on see hetk kus ma välja hakkan tahtma.
Bioloogia arvestus oli täna mõrvarlikult raske, aga kehalises sain kõik õnneks tehtud ja pärast tune Wiiralti vaatamine mõjus ka hästi.
nüüd üritan endale paremat olemist luua, esmaspäeval on ajaloo arvestus.
Mul on endiselt raha vaja, manna ütles et tal on ka mingi töö mulle jagada, homme põikan Curu juurest läbi, vaatan kuidas see päkapikk seal raamatutega hakkama saab.
Nii, mu arvuti mängib mulle mäkra ega lase mul osasid filme vaadata, heli ei ole, ehk oskab keegi nõuga aidata+
Koristada oleks siin vaja, Signe tuleb Tartusse niiet kõik eab kenasti särama.
ma olen kohutavalt väsinud, aga eesmärgid on ka midagi väärt.
Ma olen saanud aru et ma olen Ilust sõltuvuses, kahju et oluga nii palju valu kaasa tuleb.
aga ikkagi on ta seda väärt.
tahaks lennata, niisama, langevarjuhüpe ehk toimiks ka, aga praegu on talv, oleks siis lund vähemasti.
Oeh, aitab ka.
Olge õnnelikud.
sillu.

Saaremaa

Muide, see koht on Lahe kinnistu, minu metsa taga ei ole mets, on meri....




viimasel ajal on ühtteist ka toimunud, aga mul on vaja veel füüsikat õppida, riputan siia mõned pildid mis kodus tehtud said.

Lemon Tree Animation (with Subtitles)

Karinile, ennekõike talle, Hannale ja Mannale ja Evelinile ka.
Sidrunipuu laulu nimel:)