Unwritten

Natasha Bedingfield ei ole mulle kunagi eriti meeldinud, aga kui ma ühel päeval cd-karbist vana mp3-plaadi leidsin ja ta seal peal oli, siis see oli isegi päris huvitav.
Sain teada oma filosoofiaolümpiaadi ajakava ja tudub, et see polegi halb - neli päeva saan tasuta süüa.
Loen "Veronika otsustab surra", see raamat on nii lihtne, nii hea on mõte lugedes lahti lasta, tundub nagu suudaks Coelho mu pingeid ravida. Tunnen end hullumeelsusest lugedes vähem hullumeelsena.
Ma nii tahaks, et raamatud mulle midagi uut ütleksid, tahaks et maailm midagi uut mulle annaks.
Hallitusjuust ja pirn maitsevad koos hästi.
Käisime Urus hiljuti, seal oli hea olla. Priist laamendas uksepiidaga, inimesed vedelesid, mägisid suure ekrannil PlayStationiga ja ajasid juttu.
Ma tundsin kõigest sellest rõõmu ja kurbust.
Meenus üks hommik, esmaspäevahommik kunagi ammu, kui ma olin Urgu peitu põgenenud ja Vahur mulle kella seitsme ajal vaarika-toorjuustu torti tõi.
See oli umbes aasta tagasi.
Nüüd on tal pikemad juuksed.
Mitte et see oluline oleks.
Koolis on tore käia, ma pole küll eriti arukas, aga õpetajatega on hea suhelda, nad on meil siin HTGs inimlikud ja muhedad.
Ennoga rääkisin täna, ta oli tunnist väljas tolknemas ja mul oli vaba tund. Jõudsime järeldusele, et ei ole võimalik ära arvata, mida kirjandis oodatakse. Pluumiga rääkisin ka, ta on tore.
Nagu tavaliselt ei ole mul teile midagi öelda. lugege, lugege palju....ja öelge kui te midagi head leiate.
Lumi võiks maha kärvata.
Head aega.
Vahva Mollusk.