Saturday, March 01, 2008

Õhtuti köögis salaja, mõtlen ma...

Bonjour, mu kallid.
kirjutan täna vahelduse mõttes köögis, laupäeva õhtu on, aga sellegipoolest püsin kodus, olen lihtsalt kohutavalt väsinud. Pealegi annab kodus olemine mulle võimaluse rahulikult pannkooke praadida, kui te õigel ajal jaole saate, ehk jätkub teilegi...üldiselt, helistage igaks juhuks.
Eile oli üks imekena päev, alates sellest et ma hommikul õigeks ajaks esimesse tundi jõudsin, lõpetades sellega kui ma läbi linna koju tukusin. kõlab juba võluvalt+
Sest just seda ta oligi.
Zavood ei ole ju koht mida üldiselt võluvaks pidada, aga kui eie seal kokku tuleme, siis on ta suurepärane.
Detailselt veidi hiljem, pean pannkooki pöörama.
Great, see kõrbes...aga pole hullu.
Niisiis. Jõudsin eile koolist koju kella ühe ajal, sest suutsin vahepela linnas jõlkuda, kulme ka kitkuda, see oli lahe kosmeetik, rääkis mulle kurjadest superboxi meestest, kes ta autot kinni pargivad ja kitkus kerge vaevaga mu kulmud ära.
koju jõudes suutsin hoolimata tunnikesest unele kulutatud ajast kõik ära koristada, essee ära lõpetada ja ära saata ja pead pesta. (Tänud Sandrile, kes mu trükivead ära parandas)
Kella üheksaks jõudsin zavoodi.
Istusime siis seal koos Epsu, Curu, Kõusti, Merikese ja Gobliniga ja jõime Heinekeni...mis on jäle õlu.
Kõusti abby oli parem.
Siis tulid Berilac ja kolm neiut, jõime Gordons'it. See oli hea.
Siis jõime ühe ringi sipsikut ja absinti.
Siis jõime Merikesega rummi, mis oli õhtu parim valik, siis mina ja Merike tantsisime, läks rahvale peale.
Epsule ei läinud, ta tegi meile rummi välja.
Nii, Aapo ja Mats olid ka seal vahepeal, tähistasid mingit bändi sünnipäeva. Siis me tegime mõned kõned, mille tulemusena saabusid kohe ka Eveli ja liivi ja mõne aja pärast Jeka (kes muide lõpuks isegi tantsis natuke, mis oli hämmastav, arvestades fakti et ta oli kaine)
Hm, siis me vist tantsisime veel ja curu vist filmis ja siis ma läksin ja suhtlesin inimestega baarileti ees, tulemuseks sipsik Matsi kulul ja hea tuju.
Siis teatas Jeka et ta läheb koju ja mina oma õnnetu proovikirjandiga ühinesin temaga ja mingil ajal jõudsingi ma kenasti koju.
Kus muusika mängis, sest ma olin unustanud selle kinni panna.
Ja siis ma sain shoki, sest erlessa jõudis ka tllinnast tagasi.
ja siis ma kobisin magama, lootes et saan hommikuks kaineks.
Sain ka.
Aga magasin kehvasti, st peaaegu üldse mitte, nägin ainult haigeid unesid.
Muide, üks neist oli haruldaselt huvitav.
iDEATH on meeletult ilus, mägede vahel on järved ja aasad, inimsed elavad rahulikult ja mõistvalt koos, söövad, liiguvad, töötavad, õpivad ja rändavad läbi mõranenud peeglite.
Kui käsi katkise peegli pinnale panna ja pea tühjaks teha tunned kuidas peeglipind elastseks muutub ja käsi sellest läbi läheb, nii võib rännata ühest paigast teise, teadmata kus täpselt lõpetad või võtta välja mõni vajalik asi. Kõik oleneb tahtmisest mis on su peas või sõnadest mis sa viimasena lausud.
Kuid ühel päeval lõppes iDeathis rahulik elu, algas sõda ja taevas läks tis halle pilvi ning hakkas sadama sõnnikuvihma ja inimsed seisid mõranenud akende ees ja mõtlesid nii pingsalt et nägid klaasidel pile minevikust ja tulevikust.
iDEATH on ohutuse tsoon, aga siis tuli sõda ka siia, me tahtsime põgeneda, ma jooksin läbi lahingu, ma jooksin kolm korda läbi ühe ja sama stseeni, iga kord veidi erinevalt enne kui m varjule sain. See oli kummaline, nad hakkasid mind läbi peeglite jälitama, sest ma olin alles algaja.
me kõik pidime põgenema, me läksime mingisse Ida-Euroopa riiki, me saime tööd, me elasime hirmutavate koridoridega majas. Ta tegi meile alati süüa ja siis me sõime koos, ma pesin hambaid, mul oli mu telefon kaasas. nemad jälgisid meid, aga ei suutnud meid tegelikult leida.

Selle koha nimi oli kindlasti iDEATH, ja see oli meeletult ilus paik, ma kahjuks ei mäleta enam nende nimesid kellega ma seal koos olin, nad olid mulle alguses võõrad, peeglisse on kummaline minna.
See oli tohutult kummaline unenägu.
Nüüdseks olen ma enamiku pannkooke veidi ära kõrvetanud.
Kirjandi teemad olid kehvad, aga ma loodan et läks enamvähem kenasti, ise rahule ei jäänud.
Avantüürimas ei käinud, küll aga Ristiisas söömas, hea salat oli ja hästi tore teenindaja.
Nüüd söön ja lähen ilmselt magama, homme vb Tallinna.
Pohmelli ei olnud!
Elu on ilus:)

1 comment:

Anonymous said...
This comment has been removed by a blog administrator.