Sügisserenaad

Kas teie ajalooõpetaja on teile kunagi tahvli ees oma noorpõlve lemmikluuletajat tsiteerinud?
Ristikivi suutis mind täna natuke üllatada
Muidu oli koolis nagu ikka, matemaatika osutus uskumatul põnevaks ja ma veel kaalun eksami tegemist. Liile oli ka rõõmus, kui ma talle ütlesin, et matemaatika on lahedaks muutunud. Ja on ka, Statistika ja kombinatoorika omavad, eriti tore on vaielda asjade üle, mis puudutavad ülesannete loogilisust ja praktilisust, sest neid nad teps mitte ei ole.
Nüüd mu käed tõmblevad, sest ma pesin nõusid ja oma sokke, aga kreemi pole veel võtnud, aia.
Nüüd olen Tätte - lainel, hea on, sõin ka. käisin hullul poeretkel, Eedenis, Rimis, Säästumarketis ja lõpuks Sparis, jala oli tuulega sillal päris karm, aga mul oli ülim missioon porgandipirukale ja hüatsindile, kahjuks ei saanud ma neist kumbagi, aga Dagö ja hull väsimus ei lasknud nukrust ligi.
Energilisus kestab, koolis tundub juba päris huvitav, ainult hommikul ei viitsi kohale minna, täna küll magasin oma kaheksa tundi ja proovins seda sel ööl ka teha.
Mis mul mõtteis toimub on raske öelda, tahan end meeletult harida, raamatupoes olen kui marutõbine riiulite vahel, jõuluks võite mulle julgelt raamatuid kinkida, raha ka ja midagi mõnusat, pehmet ja muhedat. Mütsi ostsin endale ära, nüüd on mul hatu, millega tänavatel kõrvad soojas pidada.
Mariile pean sünnipäevaks kaardi saatma, jõulukaarte tuleb ka osta, tahan sel aastal kingijamaga varakult valmis saada, Soome võiks ka kirja saata.
Reedik olla helistanud ja Rommit näitusele tahtnud, eks nad hakkavad trenni tegema. Natuke tahaks koju, teisalt tahaks hoopis kaugele ära, loodan, et isa saab mind ikka Hamburgi kaasa võtta.
Tali oli täna koolimajas ja tänaval ka, süüa kahjuks Narva mntl ei teinud, aga pole hullu, sain sel ajal poes käia. Reedel lähme Galaga koos jälle ronima, see mulle meeldib, pärast on mu käed jälle kasutamiskõlbmatud.
Muidu on mul nädalavahetus vaba, kellel häid ideid on võiks mulle ka mainida.
Siia otsa nüüd üks sonett, ilus, klassika - Shakespeare.

SONNET 55
Not marble, nor the gilded monuments
Of princes, shall outlive this powerful rhyme;
But you shall shine more bright in these contents
Than unswept stone besmear'd with sluttish time.
When wasteful war shall statues overturn,
And broils root out the work of masonry,
Nor Mars his sword nor war's quick fire shall burn
The living record of your memory.
'Gainst death and all-oblivious enmity
Shall you pace forth; your praise shall still find room
Even in the eyes of all posterity
That wear this world out to the ending doom.
So, till the judgment that yourself arise,
You live in this, and dwell in lover's eyes.