Peata pääsuke

Eestis on üks koht, mille olemasolus ma sageli kahelda tahan, see on üks väikelinn, kuhu me vähemalt kord kuus satume, ausalt öeldes näib mulle alati et satun laupäeval teadmata põhjustel rongile minema ja pühapäeval pannakse mind Tartu kesklinnas autost maha, nagu vahepealset polekski, ehk ei olegi, kuid siis ei saa ma aru, kust need mõtted mu pähe savad, et ma kui peata kana ringi käin, õigemini kui peata pääsuke, lund sajab, pääsuke on surnud, mul on hea, kaotused ei ole alati kurvad, võidud ei tee alati kadedaks, et jätkuks Mängu Ilu.
Hommikud on alati sellised, kohvi nimel teeksin ükskõik mida, kui ma ta lõpuks saan olen ainult suur hulk heatujulisust.
Alati peab hommikul lahkuma, on reeglid.
Reglementeeritud vabadus, täielik vabadus, vastutus ei saabu enne hommikut - mugav.
Miks ma sellest kirjutan on ebaoluline neile, kes seal käinud on ja veel ebaolulisem neile, kes ei ole, mina tahan nii.
ma tänan.
Mul on hea meel, kui keegi on minult midagi õppinud.
Jumal kaitse vennaskonda ja päevad väärt on elamist...
Koolis on jama, muidu läheb hästi.
Homme dnd.
Kalli.
Sillu