Hommikune miljöö

Kohe hakkan tegelema oma kirjandiga, Kadi ja Kaisa on ka kodus, Kaisa suutis just wc poti kartulitega ära ummistada, vastavad pildid on siin.
Kaisa mängib nüüd viiulit, kena, hulga mõnusam on hambaid pesta.
Nädalavahetusel polegi eriti kodus saanud olla, isegi hea, et eile öösel Paidesse ei läinud, Vennaskond oli iga kell illusiooni minekut väärt ja vanaemaga tantsida on ka vahva. Kallid klassivennad, kes seda blogi niikuinii ei loe, ütleksin, et ärge muretsege, ma olengi selline, vahel, vahel olen rahulik ka.
Varesega käisime mööda Karlovat uitamas, see oli mõnus, alates tikutooside vahetamisest mingis trepikojas lõpetades selle hetkega kui ma seisin katusel ja vaatasin Karlovat ja kadrisante, kuigi, enne kevadet ma sinna vist enam ei lähe, jääs redelipulgad teevad paljale nahale haiget.
Laupäeval käisin kunsti vaatamas, seal oli fotonäitus, peamiselt mingid pildid Tartust, aga lahedalt digitaalselt mingitel suurtel ekraanidel, mulle meeldis kütuserongi pilt, ma fanaatiliselt armastan ronge ja rongide pildistamist.
Mingit filmi vaatasin ka, Sven mängis seal...well. Ja oma tavalist lemmikut teisel korrusel vaataasin ka.
viltuse maja galerii on üldse üks mu lemmikkohti.
Nüüd mu kael valutab, hea et magada sain, otseselt und ei ole, kohvi jõin ka juba ja sõin mingit pitsat mis mulle ei maitse, jep, keemilisse puhastusse pean minema, paar jopet tuleb korda teha, talv ju peaaegu käes.
Pesu on lademetes.
Häiriv, sokke tuleb jälle küürida, sukad sain eile ronides katki.
eile oli Vennaskonna ajal jube nostalgia, 17 kevadist hetke tõid lausa pisara silma, aga ma olin üleväsinud ka, hea et koju sain, kuigi alguses panin tänavaga mööda.
Olgu, nüüd kirjutama, Pluum nõudis homseks, kooli nagu üldse ei taha.
Sayonara.
Sillu.