Ja Miili tädi hõikas: "Ah sa nummikene..."
Dagö-aeg praegu. Käisime merepäevadel täna, kingitused said ostetud, mina jäin küll väga rahule. Endale leidsin Rocky Horrori jaoks kleidi, keegi võiks aidata mul seda pisut lühemaks teha, siis oleks asi juba vägagi kasutatav. Allkirja pole veel küsinud, kadi lubas mingi ankeedi leiutada. Vanemate moosimine ei tundu kuigi ahvatlevana. Eile käsisin ja võõpasin baariletti, kooki tegin ka, see võõpamise asi on lõbus, tahaks veel pintsli ja värviga mässata.
Hm, mingi oss sõitis aknast tsikli või võrriga mööda, see oli kindlasti see tüse tüüp, kellel on miniatuurne võrr istumise all, omaette lõbus vaatepilt kui ta tänaval vurab.
Linnakohvikus sõime täna, lõhe-kreveti kreemsupp ja puuviljasalat, suht hea. Porgandite arvendamiseni pole veel jõudnud, homme või kui jõuan siis täna õhtul lähen ja ajan need asjad korda.
Sattusime koju sõitma Kuressaare-Tartu bussiga, oi milline kiusatus oli Orissaare peatus lihtsalt mööda lasta ja Tartuni välja sõita. kuid, ma tean et seal pole praegu kedagi ja pealegi, mul on võrdlemisi suured võitlused südametunnistusega, noh, perega koosolemine jms. Mida ma põen? tegelikult on nad ju suurema osa päevast kohvikus ja kui ka mina seal olen siis on niikuinii ainult töö ja töö. Heh, kert sai eile soppa rookida keldris, see oli vihmaga vett täis läinud.
Siis oli minu kättemaksutund, tema muudkui sorkis ja segas kui mina letti värvisin ja siis sain mina rahus õuna (valge klaar) närida ja teise raskest vaevast rõõmu tunda. Vot selline see eestlane siis on, nagu öeldakse, eestlase lemmiktoit on teine eestlane.
Õhtu sisustasime maasis, vaatasime seda "Mereröövel vastu tahtmist". njah, Tauri on meie superstaar, taidles seal ringi. ma ei ütleks et etendus oivaline oli, võrdlemisi keskpärane ja noh, lõppu monoloogi ikka ei paneks ju. Aga mõnel hetkel oli haarav ja kildu oli ikka lahve. kas sõna "lahve" on mandril kasutusel?, Aga "munuke"? Mu vanavanaema kutsub mind ja üldse neid nooremaid ja pisemaid ikka munukesteks. ma ei teagi mida see täpselt tähendab. Saare murre on huvitav asi, ega ma seda ei oska ju, aga vahel jääd kuulama ja saad aru et räägid veidi teistmoodi, näiteks sõnas "öösel" on saarlastel, vähemasti minul, rõhk s-il, nii et see kõlab :"öössel"
Hää küll, jätamae selle filoloogilis-etnograafilise probleemi kellegi targema ja põhjalikuma käsitleda. Minu suust tuleb ikka sedaa mida minu pea välja mõtleb. Täna sain aru, et kapsas on nagu rahvalaul, käib suust suhu, õige ju?
Sellepärast ei tasu mind liiga tõsiselt võtta, vahel ei ole see mida ma ütlen, see mida mõtlen ja ma mõtlen ka ikka igasuguseid lollusi. Kuigi....jumal kaitseb lolle, lapsi ja joodikuid. Mina usun :)
"Warcraft 3" on olnud mulle meelelahutajaks viimasel ajal, elvaid inimesi on Orissaares nii masendavalt vähe, raamatukogutädidega jään vahel lobisema, nad meeldivad mulle. Tädi Elna ikka pakub mulle mingeid raamatuid ja uurib mis ma teen ja millest ma Tartus puudust tunen jne. isegi see teine, kelle nime ma ise ei teagi, on mitu korda küsinud, et kuidas läheb ja mis saanud on.
Inimesed on imelikud, nad mõistavad asjade väärtuse enamasti alles siiis kui on neist ilma jäänud. Samas, asjad on tähtsusetud, üldiselt. Muusika ja inimesed on kõige tähtsamad (egolaks? ei ole kusjuures, ma lähtun sellest mis mind huvitab) ja noh, meri ka ju ja taevas ja need jäävad asjad. Milleks koguaeg muretseda?
jaja...realism ja unistajameel põrkavad alati mingil hetkel minus kokku. See kahestunud isiksus on raske asi omada, nagu kõigest muust vähe oleks, ma hakkan iseendale ka vastu vaidlema.
Eile kirjutasin veel kolm luuletust, kolmele erilisele inimesele, eks näis kas ma need ka neile kunagi avalikustan.
Vabavärsis. ja jälle realistlik mõtlemine karjub mu peale : "Miks sa räägid neist luuletustest kui sa neid niikuinii kunagi ei näita? Idioot."
Olengi idioot, kõik inimeed on, vähemalt natuke, muidu oleks igav ja pealegi, blogi on see mis mina tahan, tähendab, ma kirjutan seda, eks see kes loeb ise teab kas ta jätab lugemise pooleli või loeb lõpuni ja alles siis unustab.
Armastusega Saaremaalt. mina.