Omnes homines binas aures habent.

Olen köögis, nagu ikka. Käisime koos Kadiga jalutamas. Mööda Puiestee tänavat, uurisime hoove ja niisama. Mu s-klahv tuli ära, pole suutunud seda veel tagasi panna. Õppima tuleb hakata, homme on tool - loengukonspekt+ tekst.
Tsitaat Tiiu Hallapilt: "Ka filosoofid lähevad hulluks"
Eetika seminar on endielt nädala huvitavaim loeng.
Nädalavahetus kulges peamiselt mööda Eestimaad konnates. Reedel läksime rongiga Kadrinasse, Ally juurde. Seebut Kadrinas ei olnud - kestev ebaõnn. Mäng iseenesest oli karm, aga huvitav. Kuigi alguses oli juhe väga koos. Mirjut ja Zelorit oli väga tore näha. Viimane oli küll koledasti külmetunud. Loodan, et Voku jaoks väga imelik ei olnud, tema esimene mäng ikkagi.
Öösel ei maganud eriti, unele jäin umbes kella kolme ajal ja jube viiest ärkasin üles. Natuke ebamugav oli, sest üks mu jalgadest otsustas korduvalt krampi minna.
Hommikul sain kenasti vaikselöt minema, oli karge ja rahulik, linnud laulsid, nagu maailma loomise päev, kui nüüd seda hirmsat väljendit kasutada. Ilus ühesõnaga, selliselt hommikul õpid midagi, midagi head ja kindalt. Rong tuli natuke hiljem ja olin juba närvi minemas, peamiselt külmast. Aga ta tuli ikkagi.
Ronisin vagunise, mõtlesin veel, et näe, nagu "Vaimudest viidud". Rong oli tühi, kõndisin üksinda mööda vagunit ja lugesin akendelt luuletusi. Istusin kõige meeldivama juurde pingile. Kontrolör müüs mulle pileti ja jättis mu hommiku ja luuletusega külma logisevasse vagunisse üksi. Muinasjutuline rahu kestis kuni Tapani, tuli peale teine reisija.
Aga see luuletus. Või vähemalt katke.

Mis see on,mis ärkvel hoiab hinge?

Mis see on,mis elu külge seob?
Nelja seina,nelja silma peod.
Pihkutesse püütud kõrgepinge

Enne veel,kui käsu andnud koit,
lahkud tabamatul tantsu sammul.
Lumevesi on su lemmik toit

Valged õied puhkevad su kannul.

Selline lugu. Külmetasin rongis ega saanud magada. Balti jaamas kobisin välja ja asusin bussijaama poole teele. Vanalinn on endiselt hommikuti kena, nägin ainsate inimestena kolme hullu turisti, mõnes mõttes päris nupukadki - kella kaheksa ajal on hea rahulik pilte teha.
Suutsin kesklinnas korra ära eksida, õnneks ütles kena abielupaar mulle, et ma lähen õiges suunas, kuigi bussijaam olevat väga kaugel. Ei olnud ühti. Veerand tundi ehk läks. Sain natuke seal passida, siis viis buss mind kenasti koju, Saaremaale. Kohale jõudes olin parajalt laibastunud. Ikkagi võeti mind mere äärde, tass kohvi ja lambaliha ja tuju läks ka paremaks. Meri ja mets lõhnavad hästi, ses osas läheks kohe tagasi.
Teen aegajalt rumalusi. Olen isekas. Pärast kahetsen ja kurvastan tükk aega. Mõtlesin selle peale ja sain aru, et enne kui iseendaga asju selgeks ei saa, ei lähe ka teistega suhtlemine paremaks.
Nüüd ma siis parandan ennast. Tasapisi.
Mõtteid on veel, aga aeg on natuke õppida ja siis magama.
Ahjaa. Üks hea ja armas inimene, kelle käest ma vabandust palun. Ja teine, keda ma väga tänan, hea olemise eest.
"kalli"