Kas sa laulad ainult mulle?

Ehk käisin jälle Mariti etendust vaatamas, ikka oli hea. Kui piisavalt aega möödas on ei olegi halb oma käitumise üle natuke naerda. Isegi teades, et järgmine kord võin sama rumal olla.
Viimasel ajal mõtlen rohkem. Teate küll, neid suuri ja sügavaid mõtteid. Et miks ja kuidas ja kas peaks jne.
"Läbi väikse klaasitüki roheline näib maailm."
Olin enne kurjas tujus. Pesin vihaga kõik nõud ära. Tegin korralikult presskannuga tassi head kohvi. Nüüd ei olegi eriti hull. Kaalun veel õhtul kinno minemist, "Perfect blue".
Aga raha peaks kokku hoidma, homme ju ka kontserdile. Koolis on viimasel ajal tore olnud, saan Hallapiga hästi läbi, vähemalt suudan teda naerma ajada, uskumatu, ka ülikoolis võib kohata õppejõude, kes inimestena õpilasest kilomeetrite kaugusel ei ole.
Ma ei eeldagi et nad mind kallistaksid nagu Jürgenstein või Pluum. Aga vahel on inimlikkus just see mida aine vastu huvi tekitamiseks puudu jääb.
Varsti peaks katusel kevadpikniku tegema.
Carla Bruni osas on Taliesinil õigus, kuulan teda nüüd, osalt ka tänu sellele etendusele, kuigi prantsuse keelne muusika meeldis mulle enne ka.
Ega midagi muud põnevat ei olegi. Emaga vaidlesin eile, ta mureteb end segi niimoodi. Aga eks emad vist teevadki nii, muretsevad ja tekitavad lastele süümepiinu.
Tahaks millalgi kellegagi koos teed või veini juua ja rahulikult juttu ajada. Saaks omad mõtted jälle jooksma.
Lennart oli minu suhtes kuri täna. Nii ebaõiglane.
Mis seal ikka.
Päikest:)