November ja sajab ja kõik on korras

Ei läinud kooli, olen loll ja siis. Lähen ja viin hoopis oma ballikleidi tagasi. Ja raamatud raamatukokku. Jah.
Tantsida on hea, väga-väga hea, kui ma vaid oskaks veidi paremini. Aga küll ta tuleb.
"Ma tean, ta tuleb, ja juba on teel...
Ei mõtle enam halvale või heale...
...vaid üliväikse viivu seisan talle liiga löhedal"
Üle hulga aja kuulan Tättet, ehk tuli see eilsest ööst, kui jälle Tartus kõndimas käisin, raudteejaamas, tahtsin vihmamärga redelit vaadata. Vaatasin ka, ja kedagi ei olnud ja oli vaikne ja vihmane ja udune ja vaikne...ja mulle meeldis jälle Tartut tunda.
Peaks, peaks, peaks.
Palju on asju mida peaks tegema. Eelkõige kooliga seoses.
Telefoniarve maksmine on ka "peaks" tegevus.
Nägin öösel kodu unes, Lahet, ronisin puude otsa seal, vanaisa oli ka. Tähendab, et varsti peab jälle koju minema. See ei ole "peaks" halvas mõttes - kui ehk bussisõit välja arvata.
Koristasin siin, nüüd on selg mopiga tantsimisest kange, eks ta ole. Aga tunne on parem.
Hää küll.
Ma siis lähen ja vaatan mis maailmas uut on.
Lehvadilehv.