KOSMOSESÜGIS (T.Trubetsky) Kui tuleb kord sügis meid enam siin pole Kui tuleb kord sügis meid enam siin pole Kui tuleb kord sügis meid enam siin pole Meid enam ei olegi siin Me lahkume tuledes kosmoselaevas Ning just nagu heledate tähtede taevas Siis kui me siit lahkume kui enam pole Meid enam ei olegi siin Me lahkume lõikuskuu viimasel reedel Ja siinsetel nurmedel siinsetel teedel Meid tõesti ja tõesti siis näha ei ole Meid enam ei olegi siin Kui haab poetab tuules veel rohekaid lehti Me läheme sinna kus raha ei kehti Me läheme sinna kus puudust ei ole Meid enam ei olegi siin Me lahkume õhtul siit tähesüsteemist Ja lahkume üldse siit ajast siit skeemist See tunne on helge see tunne on kole Meid enam ei olegi siin Me liigume tähtede tagustel teedel Ja siis sellel lõikuskuul siis sellel reedel Meid siin ega sealgi siis tähtsust ei ole Meid enam ei olegi siin Siis meetrite valguse ja aastate taha Meist saatus ja elu ja surm jäävad maha Me läheme sinna kus muresid pole Meid enam ei olegi siinSelline lugu siis, mis mind igal suvel aeg-ajalt kiusamas käib. Ood boheemlaslikule (punk)eskapismile. Või ka lihtsalt uutele võimalustele ja vana hülgamisele.
Ei taha millelegi vihjata, paljud inimesed keda sõbraks pean, lähevad sel sügisel. Ja mitmed ka tulevad. Elu on selline. Ühel päeval lähen ka ise.
Tegelikult on ju veel juuli ja sügiseni palju aega. Kuid juba ma mõtlen, kuidas elama hakkan, mis töö otsin, kuhu trenni lähen, milliseid teid pidi jooksen ja jalutan, veel olulisem, koos kellega?
Inimesed kui inimese elu lahutamatu koostisosa. Samas üksi olemisega harjub. Vaikselt läheb igatsuse intensiivsus üle kurbmagusaks nostalgiaks, vaikus ei hirmuta, ootus asendub meenutustega jne.
Eepiline igatahes.
Praegu usun, et minu pidepunkt siin maailmas on rahu, rahu ja inimesed, kes suudavad seda tunnet minus tekitada. Olles rahulik märkan oma mõtteid, unistused omandavad vormi ja ma tõesti tunnen, et mul on siin maailmas olemiseks vähemalt mõned põhjused. Mured tulevad sellest kui ei tunne end iseendaga koos hästi - kui olla selline mina nagu meeldib,, siis kaovad mured ära. Tublisti motivatsiooni olla parem inimene.
Marten viskas mulle Ööülikooli lingi, kuulasin Lotmani ja mõtlesin, päris tore oli ajusid kasutada. Homme ehk Turovski.
Tiiu tuli ütlema, et ma klõbistan kohutavalt - hirmsa häälega klaviatuur on siin vana arvutikolu küljes. Teine probleem on kõvaketta mahutavus, olles 240 GB-ga harjunud on 8 natuke vähe.
Hää küll.
Mul on täna veel kavas Murakami ja Bulgakov.
Kena õhtut.
S
No comments:
Post a Comment