Vikerkaareinimesed

Tere, ma olen tagasi oma Eestimaa tripilt, mis oli üldiselt positiivse tooniga. Ma tahan kohe tänada JussiSin'i, kes päästis minu eilse õhtu ja seda toredat horvaatlannat, kellele me kindlasti Zagrebisse külla läheme. Tänud ka Melianile, et ta meile Tallinnat näitas ja öömaja andis. Ja üldse,, tänud.
Kärtsile ja sellele autojuhile kes meid öösel Viljandisse viis ja Laurile, kes laulis ja Karinile, kes meiega kaasa seikles ja Varesele, kes meid Türil ootas. Ja perekond Leele, Sibellele, kitsepiima ja lahkuse eest, loomadele, olemise eest ja Olllile.
Ja Minizooo tüübile ka.
Kadi lubas oma blogisse kaardi panna, niiet ma meie marshruudist pikemalt ei räägi. Mulle meeldis Pärnu Minizoos, ma oleks tahtnud sinna pikemalt jääda. ma sain Tartus korda aetud kõik orgunnimist vajanud asjad, ma sain Tallinnast kõik vajalikud kingitused. Ma sain korda mõned suhted. ma esitasin näitemängu, mille eest ma Oscarit tahaks. Ma sain närvishoki. Ma ei suutnud keskenduda ma tahtsin nutta ja karjuda, ma tahtsin ainult üht, ma ei mäleta midagi peale segaduse ja hirmu ja üksilduse.
Ma tahaks et see üle läheks.
I'm here, but you are not.
I don't want to act, but, being with you is worth it. Seeing you is worth everything I have.
Ma tahtsin teile rääkida sellest, ki imelised on vikerkaared ja et Tallinnas on Vikerkaare bussipeatus, et esimesel õhtul Tartus nägin ma oma toa aknast Vikerkaart ja...me oleme vikerkaarevärvilised inimesed. Isenäolised. Rainbow people.
Ma ei saa üksi hakkama, kummaline, kaksikloomuse eripära.
Viimane oli vale, vabandust.
niisiis.
Ma lähen nüüd rattaga sõitma. See on hea.
Öösel on ka tore rattaga sõita.