Majonees

Kui see sõna kõlbab Brautigani romaani tagakaanele, siis kõlbab see mulle ka. Lõpetasin tema "Forellipüük Ameerikas"'i ja Salingeri "Franny ja Zooey", viimane oli kuidagi eriti hea, segunes mõnusalt ovellidega, mida ma varem lugenud olen.
Tõnis Mäge käisime kuulamas, ta oli äge, nagu ikka.
Kodus oli hea olla, laupäeval matkasime rabas, pühapäeval olime metsas ja mere ääres, teisipäeva hommikul käisin saunas, üksi on spa's päris mõnus.
Tutiaktus ei jahmatanud millegi eriliega, aga need lõpualbumid on päris toredad asjad.
Täna oli ääretult nüri päev iseenesest. Tahaks kangesti mõnd roomajat näppida, zoloogiamuuseumis olid nad kinni või surnud, neid ei saanud näppida.
Ahjaa, me avastasime, et levinuim vareseliik muuseumis on Corvus Necro.
Masendav.
Õnneks on linn ka natuke ellu ärganud ja lisaks tuikuvatele tudengitele võib Piro ümbruses kohata ka vareseid ja muid elusaid linde.
Koju jõudes märkasin ka kaht isast kassi, nende eesmärki nägin ka kohe, emakass istus esimese korruse akna peal. Romantikat kui palju.
Oleks nüüd midagi ilusat veel öelda....
Aga ei ole.
Homme on koolisööklas bõstrogonov, ehk lihatükid olluses, ilmselt vean end kohale, söök kulub ära, samas tahtis Kadu häälega Haanjamaale minna....eks näis.
Pidage end üleval.
Ehk kobisen enne kirjandit veel, kui ei, siis edu kõigile kaaskannatajtele.
Sillu