"Hullud on samasugused inimesed nagu meiegi" (Heidy)

Tundsin endas tungi vahelduse mõttes ka siia kirjutada, et te teaks kus ma olen ja mida teen. Igatahes, filo olümpiaadil sain seitsmenda koha, muidugi on see kerge pettumus, aga kogemus oli megamõnus, tahaks veel minna, ehk võin kunagi läbi astuda veel.
Täna oli meil viimane tunniplaanijärgne päev, Ristikivi andis kommi, kuidagi nukraks kisub, ma ei kujuta ette, mis veel lõpuaktusel on, halan üksi nurgas ilmselt.
Nagu Tiina ütles: "Ega see ei loe, et te lõpetate, me teeme siin ikka tunde edasi ja istume ja ajame juttu..."
Ja Jürka kallistas mind enne ja pärast olümpiaadi, et kurb ei oleks, see oli väga turvatunnet tekitav, imelik ka, Ristikivi kallistas ka....ma arvasin et ta ei salli füüsilist kontakti, ei teagi miks.
Imelik, imelikult kurb, nagu, ma olen ju ainult kolm aastat siin olnud ja nüüd on juba hulk aega enne lõpetamist silmad vesised.
Muide, tundide andmine läks mul kenasti, 11a oli igavam, see-eest 11b üllatas mind mitmeti, sealhulgas kinkisid nad mulle kondoomi, peitsid haamri ära ja määrisid ukselingi seebiseks.
Aga omamoodi vahvad olid nad ka.
Raamatukogusse vedasin oma filosoofiaõpikud, tõin psühholoogia omad asemele, minu suur huvi kollektiivse alateadvuse ja massipsühhoosi vastu leiab lõpuks lahendusi.
Andeorat nägin ka tal on elu tegemisi täis, aga ta on samasugune vahva ja graatsiline nagu ikka.
Tahan veel lugeda, tahan targem olla, palju-palju parem ja targem.
Vihmane ilm on äge, samas, millalgi tahaks fotoka ja statiiviga metsa ronida.
Kas teadsite, et veinikäigule järgneb allakäik? Ehk siis mina ja Kadi istusime eile Wildes ja jõime veini ja raiskasime raha ja vaatasime töötavat Jeksterit.
Ehk kuulete veel olümpiaadist millalgi, mina asun nüüd essee ja toidutegemise kallale, õhtule äkki kinno.
Teie olge tublid ja tehke lollusi ka natuke.
Lehv.
Sillu