Ärkasin kella kaheksa paiku Supilinnas, jätsin oma sõbrad-tuttavad sinna maha ja tulin koju. Supilinna hommikupäike paistis mulle silma ja Zavoodi tagune mägi ei tundunudki nii kõrge kui tavaliselt. Laia tänava bussipeatuses sain teada, et järgmise bussini on pool tundi aega ja siis alustasin oma rännakut öäbi kesklinna. Läksin mööda Jaani kirikust ja ülikoolist, Werneri juures kuulsin Liisi Koiksoni "Hommikut".
Nüüd helistas mu ema ja ütles, et me hakkame kohe linna minema, aga mul on veel paar asja öelda.
Nimelt panid nad Raekoja platsi purskkaevu tööle!
Kuulsin alguses vee solinat ja mõtlesin, et tea, ehk mu kõrvad petavad ja siis jooksin läbi päikeselaigu ja nägin Suudlevaid Tudengeid. Siis ma lihtsalt naersin natuke, kevade ja maailma ja kogu selle rõõmu pärast.
Aga nüüd ma jälle lähen, millalgi kirjutan siia natuke ka sellest kuidas ma Juliusega malet mängisin ja mitu korda Astme otsa koperdasin.
Kallid olete mulle.
kanaljee
4 years ago
No comments:
Post a Comment